Keskerakonna Tallinna võimult kukutamises mängib võtmerolli SDE eelistus | Eesti

Estonia is currently abuzz with the news of the potential ousting of the Center Party from power in Tallinn, with the Social Democratic Party playing a crucial role in this political shake-up. The decision of the SDE to align themselves with the opposition could have far-reaching implications for the capital city’s governance. As tensions rise and alliances shift, all eyes are on the unfolding drama in Tallinn, where the balance of power hangs in the balance. The political landscape of Estonia is on the verge of a seismic shift, with the fate of the Center Party hanging in the balance.

Tallinna linnavolikogus on esimest korda pärast kohalikke valimisi reaalselt õhus võimalus, et Keskerakond jääb võimult eemale. ERR.ee vaatas erinevaid kombinatsioone, millest enamikes mängib võtmerolli Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE).

79-liikmelise Tallinna linnavolikogu koosseis on võrreldes 2021. aasta sügisel toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimistega üsna palju muutunud. Seda mitte ainult Keskerakonnas toimunud suurte muutuste, vaid ka teistes parteidest toimunud üleminekute tõttu.

Kui vaadata volikogu matemaatikat, siis on võimalikud järgmised lahendused.

1. Jätkab Keskerakonna ja SDE võimuliit. Sel oleks pärast Keskerakonna fraktsiooni liikme Igor Gräzini meelemuutust (mis võib muidugi uuesti muutuda nagu varakevadine ilm) endiselt selge enamus ehk 33+9=42 kohta. SDE-le oleks see mugav variant, sest väiksem partei saaks dikteerida suuremale selgelt omi soove. Mis see SDE üldmainele kaasa toob, on iseküsimus.

2. Tekib nelja erakonna ehk Reformierakonna, SDE, Isamaa ja Eesti 200 võimuliit. See saaks arvestada Reformierakonna 15, SDE üheksa, Isamaa seitsme, Eesti 200 kuue, kahe fraktsioonitu (Taavi Aas ja Tõnis Mölder) + Gräziniga. Kokku annaks see kombinatsioon 40 kohta.

3. Tekib nn päkapikkude koalitsioon ehk kõik fraktsioonid ja fraktsioonitud ühinevad Keskerakonna vastu. See eeldab maailmavaateliselt üsnagi erinevate jõudude (loe: teistel EKRE-ga koostööd). See kombinatsioon saaks arvestada kuni 46 kohaga volikogus.

4. Gräzin muudab meelt ja tekib Keskerakonna ja EKRE koalitsioon. See saaks arvestada 34+6=40 kohaga. Selline kombinatsioon ja asjade käik on väheusutav, aga mitte lõpuni välistatud.

Kõikide variantide (välja arvatud viimane) puhul on väga suur roll Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal.

Jõudude vahekord Tallinna volikogus

Keskerakond – 34 miinus 1 saadikut

Linnavolikogu Keskerakonna fraktsioonis on 34 liiget. Kuid et Igor Gräzin otsustas liituda Kõlvarti umbusaldajatega, siis saab Keskerakond arvestada 33 saadikuga.

SDE – 9 saadikut

Valimistel said sotsiaaldemokraadid kuus mandaati, aga nüüd on see kasvanud üheksale. SDE-ga on liitunud varem Eesti 200 kuulunud Liina Normet ning endised keskerakondlased Andre Hanimägi ja Tanel Kiik.

Reformierakond – 15 saadikut

Reformierakonna fraktsioonis on 15 saadikut. Erakonnale tegi kindlasti suurt meelehärmi, et Maria Jufereva-Skuratovski koht linnavolikogus läks Keskerakonna kätte, sest värske reformierakondlane muutis oma sissekirjutust ja tema uus ametlik elukoht ei asu Tallinnas.

Isamaa – 7 saadikut

Isamaa sai viimaste KOV valimiste järel volikogusse vaid viis saadikut, kuid Argo Luude ja Jüri Ratase liitumise järel on erakonna esindus kasvanud seitsmele.

Eesti 200 – 6 saadikut

Eesti 200-l on volikogus kuus saadikut ning nemad on sarnaselt Isamaale kindlalt Kõlvarti umbusaldajate leeris.

EKRE – 6 saadikut

EKRE-l on volikogus kuus saadikut (Mart Kallas, Urmas Reitelmann, Harri Kingo, Ivan Makarov, Raivo Põhjakivi ja Urmas Espenberg). EKRE on kaotanud valimistega võrreldes kaks kohta – Argo Luude liitus Isamaa ning Kairet Remmak-Grassmann Keskfraktsiooniga.

Fraktsioonitud – 2 saadikut

Fraktsioonituid saadikuid on volikogus kaks – endine Tallinna linnapeas Taavi Aas ning Keskerakonnast Isamaasse siirdunud, kuid sealt lahkunud Tõnis Mölder. Nemad on hääletanud sarnaselt opositsiooniga.

Keskerakonna Tallinna võimult kukutamises mängib olulist rolli SDE eelistus. See näitab, et erakondade vahel on tekkinud rahulolematus ja soov muuta olukorda linnavalitsuses. SDE otsus toetada Keskerakonna vastast ühinemist peegeldab nende soovi püüda poliitilist vastutust ja võimupositsiooni. Selle sündmuse tulemusena võib oodata muutusi Tallinna poliitilises maastikus ning võimalik, et tulevikus moodustavad erinevad erakonnad uusi valitsuskoalitsioone. Sellega seoses on oluline, et poliitilised jõud tegutseksid kodanike huvides ja panustaksid linna arengusse ja heaolusse.