Kesk-Euroopa riigid: Saksamaa lõiv sunnib meid ostma Vene gaasi | Välismaa

2272992hde1at24

Tere tulemast Eestisse, kus meil seisab ees oluline väljakutse seoses Saksamaa otsusega lõpetada Vene gaasi importimine. See otsus on mõjutanud mitmeid Kesk-Euroopa riike, sealhulgas meid, sundides meid otsima alternatiive oma gaasivajaduse rahuldamiseks. See on tekitanud palju arutelu ja poleemikat nii meedias kui ka poliitilistes ringkondades. Kuid meie eesmärk on leida parim lahendus, mis tagaks meie energiavarustuse stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse. Astuge sisse ja avastage, kuidas Saksamaa otsus on mõjutanud meie olukorda ning milliseid meetmeid oleme võtnud sellele reageerimiseks.

Austria, Tšehhi, Ungari ja Slovakkia kaebavad, et Saksa valitsuse nõutav lõiv gaasi transiidi eest oma territooriumi kaudu sunnib neid ostma jätkuvalt Vene gaasi.

Saksamaa kehtestas lõivu gaasi transiidi eest oma territooriumi kaudu 2022. aastal, et rahastada oma gaasihoidlate täitmist. Hetkel tuleb Saksamaa kaudu ühe megavatt-tunni gaasi transiidi eest maksta 1,86 eurot, mis võrdub pea 10 protsendiga maagaasi börsihinnast Euroopas.

Austria, Tšehhi, Ungari ja Slovakkia impordivad jätkuvalt suurt osa oma gaasist Venemaalt gaasijuhtmete kaudu. Nende sõnul takistab Saksa lõiv gaasitarnete mitmekesistamist, muutes “selle piirkonna liikmesriikidele keerulisemaks gaasi impordi suurendamist Lääne-Euroopast”.

“See võib sundida osasid liikmesriike sõltuma rohkem Vene gaasi impordist, suurendades potentsiaalselt nende geopoliitilist sõltuvust ning õõnestades kõiki pingutusi energiakandjate tarnete mitmekesistamiseks,” seisab nelja riigi koostatud dokumendis, mida levitatakse Euroopa diplomaatide seas ja mida on näinud Financial Times.

Euroopa Liidu ametnikud on öelnud, et nad tegelevad Saksa lõivu ülevaatamisega. EL-is ollakse mures, et sarnast lõivu kavatseb kehtestada ka Itaalia.

Tšehhi energeetikaminister Jozef Sikela kritiseeris lõivu, öeldes, et EL- riigid ei tohiks enam lubada lõive, mis ainult pärssivad Tšehhi pingutusi vähendada sõltuvust Venemaast ning soodustavad Vene gaasi importi.

Loe rohkem:  Oidsalu peab Macroni avaldust ebamoraalseks, aga õnnestunud populismiks | Välismaa

Nelja riigi kaebus tuleb ajal, kui EL püüab vähendada Vene gaasi importi. Vene torugaas moodustab praegu ainult kaheksa protsenti EL-i gaasitarnetest, veel kaks aastat tagasi püsis see 40 protsendi juures. EL on asendanud Vene gaasi veeldatud maagaasiga (LNG) USA-st ja Katarist, kuid on suurenenud ka Vene LNG tarned. Saksamaa on esimene riik, kuhu paljud LNG laevad jõuavad, sest sellel on piisavalt LNG terminale.

Vene gaasist sõltuvuse edasiseks vähendamiseks kaalub EL gaasi tarbimise veelgi suuremat vähendamist, milles soovitakse kokku leppida ühenduse energeetikaministrite kohtumisel 4. märtsil.

Nõustamisettevõtte ICIS energiaturu ekspert Aura Sabadus nimetab Saksa transiidilõivu märkimisväärseks takistuseks idapoolsetele liikmesriikidele. Samas ütleb ta, et lõiv “pakub head vabandust ütlemaks, et nad andsid endast parima, kuid lõiv ei lasknud neil [Vene gaasist loobuda]”.

Euroopa Komisjon ütles, et see on teadlik “erinevate osapoolte väljendatud muredest” Saksa lõivu kohta ning rõhutas ühisturu kaitsmise ja turu killustamise vältimise tähtsust.

Saksamaa majandus- ja kliimaministeerium ei vastanud Financial Timesi kommenteerimispalvele.

Kokkuvõttes näitab Saksamaa otsus kehtestada gaasijuhtme projektile Nord Stream 2 jõustuvad sanktsioonid, et Kesk-Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, peavad leidma alternatiivseid gaasitarneid. See sunnib meid vaatama Venemaalt saadava gaasi poole, mis omakorda tõstab küsimusi sõltuvuse kohta Venemaa gaasist. Positiivne on see, et see otsus võiks hoogustada tegevusi rohelise energia arendamise suunas ning luua uusi võimalusi taastuvenergiaallikate kasutamiseks. Kuid samas tuleb jätkuvalt olla valvel Venemaa mõjuvõimu kasvu suhtes meie energiatarnete üle.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga