Kehakaalu tõus võib muuta ka inimese iseloomu | Tähelepanu! Tegemist on teadusega

2072258hd15ft24

Tervist, kallis lugeja! Kas olete kunagi märganud, kuidas kehakaalu tõus võib mõjutada inimese iseloomu? Tundub uskumatuna, kuid teadus on tõestanud, et inimese kehakaal võib mängida olulist rolli tema käitumises ja emotsionaalses seisundis. Olles sellest teadlik, on oluline mõista, kuidas kehakaalu muutused võivad mõjutada meie elu igapäevaselt. Seega, astume koos teaduse maailma, et avastada, kuidas kehakaal võib mõjutada inimese iseloomu. Tähelepanu! Tegemist on teadusega, mis võib avada uusi perspektiive meie mõistuses.

Isiksuseuuringutel saadud tulemusi geeni- ja terviseandmetega kombineerinud Eestis teadlaste tulemused osutavad, et kehakaal võib mõjutada inimese iseloomujooni.

“Uurisime põhjuslikkust inimese isikuomaduste ja kehakaalu vahel kahes suunas: esiteks isiksusest kehakaaluni ja ka teistpidi, kas kehakaal võib mõjutada meie isiksust. Tuli välja, et kehtib pigem see teine variant, mis oli natuke ootamatum ja vastuolulisem,” viitas Tartu Ülikooli tervisekäitumise teadur Kadri Arumäe saates “Tähelepanu! Tegemist on teadusega”. Teisisõnu, kehakaalu tõus võib inimese olemust tõesti veidi muuta.

Isiksuseuuringute aluseks on psühholoogide loodud mudel, mis jagab inimloomuse viieks suureks rühmaks. Need on sotsiaalsus, ekstravertsus, neurootilisus, avatus ja meelekindlus. Kuna inimloomus on väga keerukas, koosneb iga rühm omakorda alatahkudest.

“Inimesed, kellel on kõrgem kehakaal või ka ülekaal, on keskeltläbi natuke vähem meelekindlad ehk natuke vähem korralikud ja kohusetundlikud. Samas on nad rohkem ärrituvad ja kalduvad tundma viha, mis võib viidata sellele, et nende elus esineb rohkem stressoreid,” selgitas Arumäe.

Samal ajal kipuvad kõrgem kehakaaluga inimesed kipuvad olema altruistlikumad ja osavõtlikumad. “See võib olla teisest küljest nende psühholoogiline ressurss, mis aitab sotsiaalses maailmas paremini navigeerida,” lisas teadur.

Tartu Ülikooli käitumisgeneetika kaasprofessor Uku Vainik nentis, et kõrgemat ärevust ja madalamat meelekindlust võib näha ka inimestel, kes kimbutavad teised liigtarbimise käitumised, nagu alkohol, tubakas või mängurlus või ka narkootikumid. “Tekib küsimus, kas ülekaal on nagu teine sõltuvuskäitumine,” küsis professor retooriliselt. Kui sõltuvust tekitavate ainete puhul on aga selgelt eristatav sõltuvust tekitav komponent, näiteks nikotiin või kofeiin, siis toidu puhul on asi keerulisem. Seda enam, et selles leiduvaid aineid vajab eluks igaüks.

Loe rohkem:  Teadur: EKRE ja Reformierakonna valijate antipaatia ületab USA poliitlõhesid | Tähelepanu! Tegemist on teadusega

“Kui me vaatasime isiksuseprofiili, leidsime, et kõik sõltuvuskäitumised on omavahel väga sarnase profiiliga. Ülekaalu profiil on natuke neist eemal, aga mitte väga eemal, nagu meie kontrollprofiilid, näiteks soolised erinevused või haridustase. Toidusõltuvus on lähemal sõltuvuskäitumistele. See on üks osa ülekaalust, aga see ei seleta kogu ülekaalu. Ülekaal on mitmekesisem nähtus kui lihtsalt sõltuvuskäitumine,” kinnitas Vainik.

Isiksustestide seostamine geneetilise ja terviseinfoga annab väärtuslikke teadmisi tervise kohta. Geenivaramu isiksuseuuringuga koguti selle tarbeks maailmas ainulaadne andmestik ligi 80 000 Eesti inimese kohta.

Vainik märkis, et ülekaalulisuse kujunemise juures mängivad geenid olulist rolli. Suure osa inimkonna ajaloost pole olnud need aga väga olulised. “Meil pole olnud nii palju süüa saadaval, nagu on meil praegu. Tänapäeval, tänu põllumajandusinnovatsioonile teeme justkui katset, et anname kõigile hästi palju odavalt süüa ja vaatame, kes läheb paksuks ja kes mitte,” möönis professor.

Siiski on tema sõnul võimalik taolises ahvatlusi täis keskkonnas võimalust selle juhtumiseks vähendada. “Trikk peitub eelkõige selles, et sellest peaks välja valima kõige tervislikumad ehk kõige hõredamad ja kauem näritavad toidud, näiteks puu- ja juurviljad. Seda trikki soovitan ka kodus järele proovida,” sõnas Uku Vainik.

Kokkuvõttes võib öelda, et kehakaalu tõus võib tõepoolest mõjutada inimese iseloomu. Teadlaste uuringud on näidanud, et ülekaalulistel inimestel võib esineda suurem risk depressiooni ja ärevushäirete tekkeks ning nad võivad olla emotsionaalselt ebastabiilsemad. Samuti võib kehakaalu tõus põhjustada enesehinnangu langust ja enesekindluse vähenemist, mis omakorda mõjutab inimese käitumist ja suhtlemist teistega. Seega on oluline mõista, et kehakaalu jälgimine ja tervisliku eluviisi säilitamine võivad mitte ainult mõjutada füüsilist tervist, vaid ka vaimset heaolu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga