Keeleteadlased hakkavad kaardistama määruste kontekstikaost | Kultuur

2259282h4cc5t24

Tere tulemast Eestisse! Keeleteadlased on alustanud põnevat projekt, kus kaardistatakse määruste kontekstikeskonna, et mõista paremini keele rolli seaduste ja regulatsioonide loomisel. See uurimistöö on oluline mitte ainult keeleteadlastele, vaid ka õigus- ja kultuuriteadlastele. Eesti keel on rikas ajaloo ja traditsioonidega ning selle keeleteadlaste algatus on suureks sammuks, et süvendada meie arusaamist keele mõjust ühiskonnas. Tule ja jälgige seda põnevat projekti lähemalt!

“Käsk käsitada koera kassina!” – selline käsk olevat vastu võetud ühe Oxfordi kolledžis, kui ametisse nimetatud praostile avastati kuuluvat koer. Nimelt olid koerad sel ajal selles kolledžis keelatud. Kehtiva reegli muutmise asemel võeti vastu otsus, et praosti koera tuleb käsitada kassina.1 Järgnenud vestlused võisid kõlada kummaliselt. Külaline: “Kelle koer see on?” – Professor: “Mis koer? Ma ei näe koera. Ainult praosti kassi.”

Nali naljaks, kuid see lugu demonstreerib, kuivõrd sõltume igapäevases asjaajamises kontekstist. Kantseliidist on koorunud igasuguseid tõlgendusi, mis panevad tavakodanikud pead kratsima. Ometi suudavad nii kodanikud kui ametnikud omavahel suhelda. Omamoodi on see ime. Sest suhtlus erineva kontekstiga inimesega on keeleteadlaste jaoks paras pähkel seletada.

Enne selleni jõudmist peaksime küsima, kuidas toimib tavaline kontekstipõhine tõlgendamine. Võtame näiteks ühe sõna, mille tähendus muutub erinevates kontekstides. Selliseid on eesti keeles palju, näiteks sõna täna. Selle sõna tähendus sõltub välja ütlemise päevast. Kui kirjutada täna täna, siis täna‘ tähistab tänast, kuid päev hiljem tähistab ta hoopis eilset. Seetõttu Gareth Evans naljatles: kontekstide muutumise tõttu tuleb joosta, et paigal seista2, ehk muuta pidevalt oma sõnu kontekstile vastavaks.

Siin tasub märgata, et sisuliselt toimib kontekstisisene tõlgendamine nii, et võtad sõna sõnasõnalise tähenduse (täna tähistab väljaütlemise päeva) ja kontekstis sisalduva asjakohase informatsiooni (siinkohal, mis päev on), ja paned need kokku.

Asjakohane informatsioon võib sisaldada rohkem informatsiooni kui me algselt taipame, sest sisuliselt on kontekstid lõputud. Alati võib leida lisainformatsiooni ja asjad on pidevalt muutumises. Asjaajamises võetakse tihti appi eksperdid. Näiteks seaduse lugemisel palutakse abi advokaadilt, kes on õppinud, milliseid õigusakte tuleb erinevates olukordades vaadata.

Loe rohkem:  Alar Karis: näitame maailmale, et ka väikestes kohtades saab kultuuri teha | kultuur

Kontekstide erinevus tekitab probleeme, kui suhtled inimesega, kelle kontekst on sinu omaga vastuolus. Kujutage ette kaht sama valdkonna ametnikku, kes töötavad erineva organisatsiooni heaks. Neile anti ülesanne tõlgendada lauset “Lumesaju järel tuleb lumi teelt ära lükata.” Lund hakkas sadama ja mõlemad saatsid alluvad lund lükkama. Teine saab aga ülemuselt kurja telefonikõne: “Mis sa teed, lumesadu pole veel lõppenud, miks sa lund lükkad?”

Jätan lugeja otsustada, kumb tõlgendus on siin õigem, kuid loo mõttes on oluline, et kahel erineval ametnikul võib olla vastuoluline tõlgendus samast reeglist. Mitte tema enda tõttu, või seetõttu, et ta eksis, vaid seetõttu, et ta on oma organisatsiooni kontekstis kinni.

Kui need ametnikud hiljem omavahel suhtlevad, siis saadetud e-kirjad liiguvad ühest kontekstist teise. Need kontekstid toetavad aga vastuolus tõlgendusi samast reeglist, ehk näiliselt ametnikud usuvad, et neil on ja ei ole õigus samal ajal. Neid kahte konteksti ühendavat konteksti nimetame metakontekstiks. Tihti jäävad sisalduvate kontekstide vastuolud märkamata, sest metakontekstid töötavad kujundliku sillana ja vahendavad omavahelist suhtlust.

Keeleteadlased ei ole aga veel jõudnud selle silla ülesehitust piisavalt uurida. Me ei tea, kuidas see toimib ehk me tea ka, kui palju informatsiooni see läbi laseb ning kui palju maha jääb. Arvestades, kui palju sõltume ametlikust suhtlusest, siis oleks parem seda mõista. Seetõttu alustas Mind the Meaning koostööd Tartu Ülikooli keele- ja majandusteadlastega, et järgmise kahe aasta jooksul läbi viia metakontekste uuriv projekt.

Selle raames palume erinevatel eesti firmadel ja ametnikel tõlgendada lauseid nagu “Lumesaju järel tuleb lumi teelt ära lükata,” samal ajal vaadates, milline on vastaja kontekst. Näiteks, kui organisatsioon on väga autoritaarne, siis peaks kurja ülemusega ametnik kindlasti sõna kuulama ja ootama, kuni lumesadu lõpeb. Kuid vähem autoritaarses ametis võib töötaja oma ülemust osaliselt ignoreerida ja saata alluvad lund lükkama siis, kui ta ise paremaks arvab.

Loe rohkem:  Tiit Ojasoo: teatrietiketti võiks aeg-ajalt meelde tuletada | Kultuur

Selliseid kontekste moodustavaid tegureid on asjaajamises teisigi: mõned organisatsioonid palkavad ainult teatud tüüpi inimesi, mistõttu võivad tõlgendused olla homogeensemad, näiteks sama õiguskursuse õpetust järgivad. Omamoodi on siis teised tõlgendused juba eos välja filtreeritud.

Organisatsioonidel on ka erinevad eesmärgid, mis mõjutavad tõlgendusi. Näiteks, kui peamiseks eesmärgiks on kuluefektiivsus, siis lume lükkamine pärast lumesaju lõppu on kindlasti odavam, kuid lumesaju ajal on teed sellevõrra raskemad läbida, mis ei pruugi sobida turvalisust hindavale ametnikule ega firmale, mille bussid lumme kinni jäävad.

Pärast seda kui oleme kaardistanud erinevate organisatsioonide kontekste mõjutavad tegurid, saame hakata uurima, kuidas need mõjutavad organisatsioonide omavahelist suhtlust. Kuid sellest on parem kirjutada siis, kui esimesed tulemused käes. Huvitav, milliseid muutusi parem arusaam metakontekstide toimimisest võiks tuua sinu tööellu?

1 – Lugu pärineb Paul Herbert Grice’i raamatust Studies in the Way of Words (lk 302).
2 – Gareth Evansi artiklist Understanding Demonstratives toimetajate H. Parret ja J. Bouveresse raamatus Meaning and Understanding (lk 293).

Keeleteadlaste algatus kaardistada määruste kontekstikaost on äärmiselt oluline samm eesti keele säilimise ja arengu tagamiseks. See projekt aitab mõista, kuidas keel ja selle kasutamine seotud on erinevate õigusaktide ja regulatsioonidega ning kuidas need mõjutavad keelekasutust igapäevaelus. Selline teadustöö annab väärtuslikke teadmisi keele muutumise ja kohanemise kohta ning aitab kaasa eesti keele tugevale tulevikule. Tulemused võivad samuti anda aluse otsuste tegemiseks seoses keelepoliitika ja haridusega ning aidata kaasa keelekaitse meetmete väljatöötamisele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga