Keeleminutid. Milleks kasutavad inimesed EKI keeleportaali Sõnaveeb? | Kirjandus

2244057h3cc6t24

Tere tulemast Eestisse! Kas olete kunagi mõelnud, kuidas inimesed kasutavad Eesti Keele Instituudi keeleportaali Sõnaveeb? Keeleminutid on ideaalne platvorm, mis võimaldab inimestel leida vastuseid oma keeleteemalistele küsimustele. Olgu see siis eesti keele õppimine või lihtsalt huvitavate sõnade ja väljendite avastamine, Sõnaveeb pakub selleks kõike vajalikku. Kirjanduse armastajatele pakub see platvorm ka väärtuslikku teavet sõnade päritolu ja kasutamise kohta. Astuge sisse ja avastage EKI keeleportaali võlusid!

Sõnaveebi kasutajatest annavad “Keeleminutites” ülevaate Eesti Keele Instituudi ja Tartu Ülikooli keeleteadlased Margit Langemets, Lydia Risberg, Tiina Paet ja Kristel Algvere.

Selleks et paremini mõista EKI keeleportaali Sõnaveeb kasutajate vajadusi ja probleeme, uurisime koostöös Rakendusliku Antropoloogia Keskusega (RAK) eelmisel aastal lähemalt, kes on need inimesed, kes Sõnaveebi kasutavad. EKI koostatud veebiküsitluse täitis lõpuni 1382 inimest, kes esindasid küllaltki hästi läbilõiget keeleportaali ja selles sisalduvate sõnastike kasutajatest. RAKi antropoloogid küsitlesid põhjalikumalt inimesi, kes esindasid kaht suurimat kasutajarühma, persoonat: profikasutajaid ja tavakasutajaid.

Profikasutaja on inimene, kelle amet on keelega seotud (nt tõlkija, keeletoimetaja, keeleõpetaja). RAKi intervjuudest selgus, et ta on teadlik keelekasutaja, kelle jaoks on korrektne keel oluline. Samal ajal adub ta, et keelekasutus sõltub väga suurel määral olukorrast. Profikasutaja arvates ei saa ega tohigi kõik tekstid olla ühtmoodi lühikesed ja korrektsed, näiteks on kirjanduses mänguruumi rohkem.

Tavakasutaja ei tegele keelega oma igapäevatööna, ta on mõne muu eriala esindaja, aga keeleliste tegevustega puutub ta kokku mistahes töistes olukordades (nt dokumentide, kirjade koostamisel). RAKi intervjuudest selgus, et tavakasutaja keelekasutus ei erine erinevates olukordades kuigivõrd. Ta üritab olla kogu aeg korrektne, eriti kirjutades. Näiteks üks tavakasutaja kommenteeris: “Ma eelistan alati korrektset eesti keelt, nii palju, kui ma ise oskan.”

Loe rohkem:  Eesti keeles ilmus Garbiel García Márqueze seni avaldamata romaan "Augustis kohtume" | Kirjandus

Suurim erinevus persoonade vahel seisnebki selles, et tavakasutaja keelekasutus varieerub eri kontekstides vähem ning ta kontrollib kirjalike igapäevavestluste jaokski õigekirja, samas kui profikasutaja pruugib keelt mitmekülgsemalt ja ka mängulisemalt. Lisaks kasutab profikasutaja keeleinfomaterjale fokusseeritumalt – talle on eriti oluline leida vajalik info üles kiiresti ja efektiivselt, tavakasutaja võib aga tõenäolisemalt jääda niisama Sõnaveebis ringi vaatama.

Ühine joon on, et mõlemad persoonad peavad EKI-t keeleinfo asjus autoriteetseks ja usaldusväärseks. Üks profikasutaja kommenteeris: “Kõigepealt see, kui ma usaldan seda organisatsiooni. EKI on ikkagi minu jaoks autoriteetne.” Sama ütles tavakasutaja: “Mulle piisab juba sellest, et siin on Eesti Keele Instituut all, et kes siis veel, kui mitte nemad. Ma usaldan seda täielikult.”

Sõnaveebi kohta jagas üks profikasutaja samuti kiidusõnu: “Minu meelest on Sõnaveeb kõige mugavam ja kõige lihtsam ligipääs heale keeletavale ja heale keelekasutusele.” Kuid oli ka neid, kes korrektse keelekasutuse asjus usaldavad endiselt pigem 2018. a ÕSi. Näiteks üks profikasutaja nentis, et tema jaoks “ÕS on jumal, Sõnaveeb on vähem jumal”. Tegelikult ei ole ÕS ja keeleportaal vastandid: nüüdseks on portaalis näha juba suurem osa ÕS 2018 infost, mida EKI keeleteadlased on uurimuste najal ka täiendanud, ning 2025. aastal ilmub keeleportaalis järgmine ÕS, “Eesti keele sõnaraamat ÕS 2025”.

Sõnaveebi üldisele kasutajakogemusele andis veebiküsitluses kõrge hinde 83,7% vastanutest, üldse polnud Sõnaveebiga rahul 4,8% vastajatest, ülejäänud 11,5% hindas oma kogemust keskmiseks. 316 kommentaaris olid hinnangud vastandlikud, tulenedes sellest, kas vastaja eelistab keelerikkust ja mängulusti või rangemaid reegleid, korrektsust. Arvati ka seda, et EKI suund on liiga ettekirjutavat laadi: “Teie deskriptiivne lähenemine on kuidagi liiga preskriptiivne.”

Loe rohkem:  E-raamatukogu Ellu lõpetab tegevuse | Kirjandus

Kasutajate ja nende vajaduste tundmaõppimine andis EKI-le väärtuslikku infot, et keeleportaali ning sõnastikke edasi arendada. Teeme pidevalt tööd, et Sõnaveebi kasutajateni jõuaks aina rohkem infot nii normingute kui ka mängulustliku keele kohta.

Vt ka Margit Langemets, Lydia Risberg, Tiina Paet, Kristel Algvere (2024). “Sõnaveebi kasutajauuring 2023. Raport.” Eesti Keele Instituut.

Keeleminutid on oluline vahend keeleoskuse täiendamiseks ning EKI keeleportaal Sõnaveeb pakub selleks suurepäraseid võimalusi. Inimesed kasutavad seda portaali mitmel otstarbel, sealhulgas sõnade tähenduste ja sünonüümide otsimiseks, keeleõppeks ning kirjanduslike tekstide analüüsimiseks. Sõnaveeb pakub rikkalikku andmebaasi ning kasutajasõbralikku keskkonda, mis aitab inimestel paremini mõista eesti keelt ja selle kasutamist. Kuigi Sõnaveeb on juba kasulik tööriist, tuleks sellele veelgi rohkem tähelepanu pöörata, et edendada eesti keele oskust ja mõistmist kõigil tasanditel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga