Kattai: Eesti majanduse tervist ei tohiks hinnata ühe indikaatori järgi | Majandus

Tervise hindamine ühe indikaatori alusel võib anda moonutatud pildi tegelikust olukorrast. Kattai selgitab, et Eesti majanduse tervist ei tohiks hinnata vaid ühe mõõdiku järgi. Artikkel tõstatab olulise küsimuse majandusarengu hindamise kohta ning toob välja erinevad tegurid, mis mängivad olulist rolli riigi majandusliku heaolu mõistmisel. Täpsema ja tasakaalustatuma ülevaate saamiseks tuleks kaaluda mitmeid erinevaid näitajaid, mitte jääda kinni ainult ühe indikaatori järgi.

Majanduslanguse ulatust vaadates selgu, et eelkõige viis arvu suureks mullune tootmiskoguse muutus, samas on näitajaid, mis viitavad, et olukord Eesti majanduses ei ole nii hull, ütles “Aktuaalses kaameras” Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi juht Rasmus Kattai.

Eesti majandus langes möödunud aastal kolm protsenti ja on languses olnud kaks aastat järjest.

Kattai sõnul annab mullune langus eelkõige indikatsiooni, et eelmine aasta toimus majanduse tootmiskoguse muutus.

“Me oleme majanduses sellises olukorras, kus ei tohiks anda ühe indikaatoriga hinnangut majanduse tervisele. See number on oluliselt kesisem näitaja kui mitmed teised. Ja tahaks rõhutada Eesti tööturu olukorda, kus tööpuudus on suhteliselt madal ja hõive suur,” lausus ta.

Kattai nõustus, et suurim majanduslanguse mõjutaja on sõda Ukrainas, eriti on sellega pihta saanud töötleva tööstuse allharud.

“Aga kui mõelda, kas oleks Eesti ettevõtted saanud teha midagi selle vastu, siis jah, üsna palju riske jäeti saatuse hooleks, ei oldud maandatud neid,” nentis ta.

Rohkem kui Euroopa Keskpanga rahanduspoliitilised otsused mõjutab tänavu Eesti majanduse taastumist naaberriikide majanduse seis, märkis Kattai. “Võrreldes Euroopa majanduse üldise hetkeolukorraga on meie naaberriigid mõneti kehvemas seisus,” ütles Kattai.

Kattai sõnul oleks praegu vaja kõige rohkem kindlustunnet: et inimesed saaksid plaane teha ja ettevõtted julgeks teha investeeringuid. “Vahendeid investeeringute tegemiseks on ettevõtete kontodel küllaga,” märkis ta. 

Kokkuvõttes võib öelda, et Kattai arvamus, et Eesti majanduse tervist ei tuleks hinnata üksnes ühe indikaatori järgi, on äärmiselt oluline ja mõistlik. Majandus on kompleksne süsteem, mis koosneb mitmetest erinevatest faktoritest ning seega ei tohiks lõplikku otsust teha vaid ühe numbri või näitaja põhjal. On oluline jälgida mitmeid erinevaid indikaatoreid ja analüüsida nende koosmõju, et saada adekvaatne ülevaade Eesti majanduse olukorrast. Ainult siis saame teha õigeid otsuseid ja tagada majanduse jätkusuutliku arengu.