Kasvatuspsühholoog: on tavaline, et mind kasutatakse kristallkuulina | Inimesed

Tere tulemast Eestisse, kus kasvatuspsühholoogid sageli kogevad, et neid kasutatakse justkui kristallkuulina. Nende teadmised ja oskused on hindamatud, kui tegemist on inimeste mõistmisega ning nende käitumise ja vajaduste analüüsimisega. Kasvatuspsühholoogid on olulised mitte ainult laste ja noorte arengu toetamisel, vaid ka täiskasvanute ja perede abistamisel. Nende võime näha sügavamale inimeste psüühikasse ja mõista nende emotsioone ning käitumist teeb neist hindamatu ressursi meie ühiskonnas.

Populaarse Instagrami konto “Jess, lapsed” autor kasvatuspsühholoog Merilin Mandel rääkis “Ringvaates”, miks on inimestele sellist kohta vaja, kus nad saavad küsida ükskõik mida ning tõi näiteid, mille kohta on tema arvamust kuulda tahetud.

“Kui me mõtleme inimeste kogukondade peale, siis kogukonna ülesanne ju ongi jagada kogemusi. Kui ma lähen kuhugi seltskonda või sõprade juurde ja räägin oma muredest, siis ma ootan, et kõik arutleksid ja ma ei vaja selleks, et inimestel oleks doktorikraad psühholoogias või sotsiaalteadustes,” ütles kasvatuspsühholoog, Instagrami konto “Jess, lapsed” autor Merilin Mandel. “Inimesed tunnevad end üpris isoleeritult, nad on üksikud. Kogukonnatunne ongi meile vajalik.”

Mandeli sõnul teadvustab ta endale, kui teeb Instagrami kontot ja vastab küsimustele, et seda loeb umbes 27 000 inimest. “Oleks absurdne eeldada, et minu vastus vastab täpselt nende kogemusele, murele ja lahendussoovile. Vastutus tuleb ikkagi inimese poolt, tema peab aru saama, keda ta usaldab ja mille alusel.”

Kõige sagedamini küsitakse tema käest läbikukkumisküsimusi ehk kirjeldatakse mingit situatsiooni ja palutakse tal anda hinnang, kas see on läbikukkumine. “Põhimõtteliselt ootavad nad seda üht vastust, et ta ei ole läbikukkunud.”

Tõsises mõttes veider küsimus Mandeli sõnul on see, kui inimesed küsivad ta käest, kas nad peaksid oma partnerist lahku minema. “Iga vastus võtab mul aega 20–25 minutit, et sõnastused läbi mõelda ja timmida, et ega keegi ei saa seda kuidagi kahjustavalt tõlgendada, selline pidev enesetsensuur käib mul,” tutvustas Mandel oma igapäevatööd. “Tavaline on minu kristallkuulina kasutamine.”

Väga palju küsivad täiskasvanud inimesed naljakaid ja veidraid küsimusi. “Üllatavalt palju küsivad täiskasvanud eestlased küsimusi loomariigi kohta,” muheles Mandel. “Näiteks olen saanud väga paljudele inimestele öelda, et põder ja kits on erinevad loomad ning ei olegi nii, et põder on isane ja kits emane või on küsitud, mis häält teeb tuvi.”

Mandeli jaoks on tema konto justkui underground (põrandaalune-toim.) pubi, kus inimesed saavad kokku ja räägivad asju, mis neil päeva jooksul peas on keerelnud ja mille üle nad tegelikult tahaksid arutada.

“See on see kogukonna tunne, et meid ajavad naerma samad asjad, me läheneme mingitele rasketele teemadele kergelt ja läbi huumori, et meil oleks võimalik seda seedida,” arvas Mandel, miks tema kontol on nii palju jälgijaid. “Me kipume vahel unustama, et aju on ka muuks kui probleemide lahendamiseks, aju ongi fantaseerimiseks, kelmikusteks. Miks võiks olla elu mu meelest elamist väärt, sest meil võiks olla elurõõmu rohkem, kui murede lahendamist.”

Kasvatuspsühholoogina on minu roll aidata inimestel paremini mõista enda ja teiste käitumist ning arendada positiivseid suhteid. Kahjuks on aga levinud arvamus, et mind kasutatakse nagu kristallkuuli, et ennustada inimeste käitumist ja motiveerida neid. Tegelikult ei ole see tõsi – minu eesmärk on aidata inimestel leida oma tugevused ja lahendused oma probleemidele, mitte aga ennustada nende tulevikku. Seega, oluline on mõista, et kasvatuspsühholoog on professionaalne abiandja, mitte selgeltnägija.