Karis peab vajalikuks põhjalikku arutelu prokuratuuri sõltumatuse üle | Eesti

Eestis on viimasel ajal tõstatunud küsimus prokuratuuri sõltumatusest ning selle olulisusest õigusriigis. Justiitsminister Maris Lauri on välja toonud, et see on üks võtmeküsimusi, mis vajab põhjalikku arutelu. Kas prokuratuur peaks olema täielikult sõltumatu või peaks selle sõltumatust mingil viisil piirama? See teema puudutab kogu ühiskonda ning sellega seotud otsused võivad mõjutada meie õigussüsteemi tulevikku. Seega on oluline, et jätkuks avatud ja põhjalik arutelu prokuratuuri rolli ning sõltumatuse üle Eestis.

President Alar Karise sõnul on justiitsminister Kalle Laaneti ja peaprokurör Andres Parmase avalik tüli tekitanud küsimuse prokuratuuri sõltumatuse piiridest, mille üle peaks justiitssüsteemi osapooled põhjalikult arutlema.

President Karis kutsus Laaneti ja Parmase esmaspäeval enda juurde Kadriorgu. Pärast kohtumist tõdes Karis, et Eesti üks tugevusi on õigusriigi põhimõtete vankumatu järgimine. “Peaprokuröri ja justiitsministri avalikku vastasseisu ei saa nimetada õigusriigi kriisiks. Küll aga on see juhtum tekitanud küsimuse prokuratuuri sõltumatuse piiridest, mille üle pole Eestis seni küllalt põhjalikult arutletud,” ütles Karis.

Presidendi sõnul vajab selgitamist, mil moel võib justiitsminister õigusriigis prokuratuuri tegevust mõjutada ja kuidas tagada, et igasugune sekkumine oleks läbipaistev.

“Kindlasti võib justiitsminister esitada peaprokurörile töiseid küsimusi, samuti teha ettepanekuid menetluste avalikkusele selgitamise kohta. Aga ta ei saa sekkuda konkreetsetesse uurimistesse ega anda juhtnööre kellegi poolt või kellegi vastu,” rõhutas Karis. “Eestis ei juhi poliitikud prokuratuuri uurimisi, nii nagu prokurörid ei määra poliitikute otsuseid.”

Presidendi sõnul on lähitulevikus olulised kolm teemat: esiteks, saada vastused Laaneti-Parmase vastasseisu põhjuste ja sisu kohta. Teiseks, kuidas vältida usaldamatust prokuratuuri ja justiitsministeeriumi vahel, mis muudab koostöö keeruliseks.

“Ja kolmandaks, tuleks pidada põhjalikku arutelu prokuratuuri sõltumatuse üle, milles osaleksid kohtusüsteemi, advokatuuri, õiguskantsleri büroo, riigikogu õiguskomisjoni ja justiitsministeeriumi esindajad. See võiks aidata kogu justiitssüsteemi tugevamaks muuta.”

Üle-eelmisel nädalal jõudis avalikkuse ette Laaneti tüli riigi peaprokuröri Andres Parmasega. Viimane süüdistab Laanetit prokuratuuri töösse sekkumises. Nii Parmas kui ka Laanet ise on tunnistanud, et Laanet on survestanud Parmast ametist lahkuma.

Lähiajal lahkub aga ametist hoopis justiitsminister Laanet ise. Nimelt kirjutas Eesti Ekspress laupäeval, et Laanet on nii oma praeguses ametis justiitsministrina kui ka varem kaitseministrina üürinud oma kasupojalt Tallinnas korterit ja lasknud kulud riigil hüvitada.

Nii 2021.–2022. aastal kaitseministrina kui ka 2023. aastast justiitsministrina on Laanet korteri üürimise eest küsinud ja saanud hüvitist. Läbi kahe ministriperioodi on tema üüriarveid kinni makstud üle 12 000 euro eest.

Laupäeval, pärast vestlust peaminister Kaja Kallasega, teatas Laanet, et astub ametist tagasi. Esmaspäeval algatas keskkriminaalpolitsei Laaneti suhtes väärteomenetluse.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Karise arvamused prokuratuuri sõltumatuse küsimuses on äärmiselt olulised ning peaksid tekitama põhjaliku arutelu ühiskonnas. Prokuratuuri sõltumatus on oluline demokraatliku ühiskonna alustala ning selle säilitamine on vältimatu õigusriigi toimimiseks. On oluline, et Eestis jätkuks arutelu ning analüüs prokuratuuri sõltumatuse tagamiseks ning et kõik poliitilised otsused selles valdkonnas tehtaks läbimõeldult ja ausalt, lähtudes õigusest ja õiglusest.