Karen Jagodin: arhitektuurimuuseum võiks omada ühiskonnas suuremat mõju | Muuseumid

2290329h5c4et24

Karen Jagodin, a renowned architect and advocate for cultural heritage in Estonia, believes that architecture museums should have a greater impact on society. With her expertise and passion for preserving architectural history, she is dedicated to ensuring that these institutions play a vital role in educating and inspiring the public. Through her work, Jagodin aims to elevate the status of architecture museums in Estonia and beyond, fostering a deeper appreciation for the built environment and its significance in shaping our communities. Join her in this important mission to elevate the influence of architecture museums in society.

1. juunil alustab märtsikuus asutatava sihtasutuse Eesti Arhitektuurimuuseum juhatuse liikmena tööd senine Vabamu tegevdirektor ja juhatuse liige Karen Jagodin. ERR-ile antud intervjuus sõnastas Jagodin enda visiooniks suurendada muuseumi mõju valdkondlikel teemadel kõneledes, neid vahendades ja mõtestades.

Palju õnne uue ameti puhul. Kas oskate juba öelda, mis on esimesed sammud, mida sihtasutuse juhina ette võtate?

Esimene samm ongi vast selle sihtasutuse loomise lõpule viimine. Sellega on oma protsess käimas, et juriidilised protseduurid saaksid lõpetatud.

Üks esimesi eesmärke on kindlasti ka meeskonna tundma õppimine, viia ennast kurssi muuseumi hetkeseisu, tegevuste ja plaanidega. Aga visioon või mõte, mida võiks edaspidi saavutada, on see, et arhitektuurimuuseum võiks omada arhitektuuri, sisearhitektuuri või linnaplaneerimise teemadel kõneledes, neid vahendades ja mõtestades Eesti ühiskonnas laiemalt palju suuremat mõju. Kas siis läbi sündmuste, ürituste, koostöö teiste valdkonna organisatsioonidega või ka näituste.

Seda kõike on ju arhitektuurimuuseumi siiamaani ka teinud.

On teinud. Ma väga hindan arhitektuurimuuseumi praegust näitusetaset. Ma ei ole hetkel detailideni kursis muuseumi rahandusliku seisuga ega eelarveprognoosidega, et kus täpselt on need kohad, kus võiks kasvuprognoosi näha, aga usun, et külastusnumbreid vaadates on potentsiaali nii palju rohkemate inimeste muuseumisse toomiseks ja kõnetamiseks. Tõenäoliselt tuleb leida ka uuemaid teemasid, mida arhitektuurimuuseum ei ole jõudnud veel puudutada.

Loe rohkem:  Otse kell 11: Pärnus toimub muuseumide aastaauhindade konverents ja gala | Muuseumid

Kas see tähendaks siis ka muuseumi jaoks uute gruppide kaasamist?

Ma pean hästi oluliseks valdkondlikku koostööd. Eesti ühiskond on piisavalt väike, et need organisatsioonid, kes praegu arhitektuurielu moel või teisel edendavad ja sellega tegelevad, kindlasti on juba teinud koostööd, aga ma arvan, et saavad veel rohkem koostööd teha. Pean siin silmas ka erialaliite ja teisi selle valdkonna organisatsioone.

Kindlasti on võimalik vaadata, millega haakub arhitektuurimuuseumi missioon laiemalt ühiskonnas. Siin on kõige suuremad kokkupuutepunktid just kaasaegsete teemade juures. Mis on see, millest ma täna Eestis arhitektuuri alal räägime? Mis on need küsimused ja probleemid? Kuidas muuseum saab aidata seda vahendada ja mõtestada. Ja läbi selle teadmise, mis on muuseumis läbi ajaloo, ka konteksti ja selgust luua.

Üks pool, mis sihtasutusse kaasa tuleb, on ju ka erarahastus. Kuidas seda tõsta, arvestades, et majanduslik olukord on suhteliselt kehv, mis väljendub ka arhitektuuritellimustes, ja sponsorid on tegevust pigem koomale tõmbamas.

See on absoluutselt probleemküsimus kultuurivaldkonnas üldisemalt – rahastusmudelid, rahastusallikad, erakapitali kaasamine. Saan lihtsalt öelda, et olles olnud seotud Eesti suurima eramuuseumi juhtimisega Vabamus, kus pidime nägema väga palju vaeva selleks, et kaasata erinevaid rahastusallikaid. Seda kogemust saan ma kaasa võtta ja proovida-vaadata kui palju ja millised nendest mõtetest võivad sobituda ka arhitektuurimuuseumile.

Siin on ei ole ühte kuldvitsakesega lahendust, vaid tõenäoliselt hübriid nii riigirahastusest kui koostöödest eraettevõtetega, mida on kindlasti võimalik teha. Vaadata, mis on need teemad, mis võiksid neid kõnetada või tekitada muuseumi ümber sõprade või toetajate ringi, kes peavad seda teemat oluliseks. Siis tuleb vaadata ikkagi uuesti, kus on need kohad, kus muuseum saab oma tulu teenimise võimekust natukenegi tõsta.

Loe rohkem:  Kai Lobjakas: suuremad otsused vajavad aega ja läbimõtlemist | Muuseumid

Muuseum tahab ka uut püsinäitust teha. Kas seda teha siis kultuurkapitali toel?

Praegu on Eesti muuseumites kõige olulisem uute püsi- ja ajutiste näituste rahastaja muuseumite kiirendi, mis käib läbi muinsuskaitseameti. Olgem ausad – praktiliselt kõik hetkel töös olevad uued püsiekspositsioonid on saanud kas kogu või vähemalt osa rahastusest sealt. Selles mõttes ma ei usu, et arhitektuurimuuseum siinkohal erand oleks. Nii et üks võtme komponent on kindlasti seotud muuseumide kiirendiga ja siis on vaja vaadata, mis moel ülejäänud osa katta on võimalik.

Kultuurkapitali poole mingisuguste projektide raames ikkagi kavatsete pöörduda või proovite sellest eemale hoida?

Nii kaua kuni ei ole väga palju paremaid ja toimivamaid alternatiive, ei saa sellest ju eemale hoida. Väiksemate arenduste, tegevuste, näituste, tõlkimiste, toimetamiste, raamatute välja andmise jaoks, autoritele, kuraatoritele töötasude maksmiseks on kultuurkapital ikkagi väga vajalik koht.

Kokkuvõttes võib öelda, et Karen Jagodini arvamus arhitektuurimuuseumi suurema mõju vajalikkusest ühiskonnas on oluline ja väärib tõsist kaalumist. Muuseumid mängivad olulist rolli kultuuripärandi säilitamisel ja edasiandmisel ning nende mõju ühiskonnale võiks olla veelgi suurem. Arhitektuurimuuseumide kaudu saame paremini mõista meie enda keskkonda ja ajalugu ning luua seoseid mineviku, oleviku ja tuleviku vahel. Seega tuleks edasi arendada ja toetada arhitektuurimuuseume, et suurendada nende mõju ja tähtsust ühiskonnas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga