Kannik: Trumpi sõnad motiveerivad riike veelgi rohkem kaitsesse panustama | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Kannik on viimase aja kõige kuumem teema, kus arutatakse USA presidendi sõnu ja nende mõju riikide kaitse-eelarvetele. Trumpi väited on tekitanud palju poleemikat ja arutelu, kuid üks asi on kindel – need on motiveerinud riike üle maailma rohkem panustama oma kaitsevõimesse. Eesti pole erand, kui tegemist on oma julgeoleku tagamisega ning Trumpi sõnad on vaid tugevdanud meie veendumust kaitsevalmiduse olulisuses. Tule ja saa osa sellest olulisest arutelust meie kaunis riigis!

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik ütles, et kuigi Donald Trumpi ähvardused jätta kaitsesse mitte panustavad NATO riigid ilma USA kaitsest saadavad ohtliku sõnumi, ei maksa seda võtta ka liialt dramaatiliselt, sest ka Kremlis ollakse Trumpi suhtes umbusklikud.

“See on väga Trumpilik. See on selline Trumpi retooriline stiil. Traditsiooniline poliitik oleks selle sama lause saanud ju sõnastada ka niimoodi, et mul on väga raske Ameerika avalikkusele selgitada, miks me peame toetama neid riike,
kes ise enda kaitsesse ei panusta ja sõnum oleks ikkagi kokkuvõttes ju sama olnud. Antud juhul see on selline tüüpiline Trumpi äärmiselt agressiivne retoorika,” ütles Kannik ERR-ile.

“Mis puudutab liitlasi, siis on selge, et Euroopa riikides see tekitab muret ja ebakindlust, selles pole loomulikult kahtlust. See on ikkagi selline keel, millega traditsioonilisemad poliitikud kui Trump ei ole harjunud ja ei hakkagi kunagi harjuma,” lisas ta.

“Tehnilises mõttes see meid ei puuduta, sest me oleme ju oma kaitsekulutused viinud palju kõrgemale, kui seni kokkulepitu NATO riikide vahel on. Aga retooriliselt see kindlasti pingeid NATO sees jätkuvalt tekitab,” lausus Kannik.

Kanniku sõnul julgustab see kindlasti Venemaad ründama NATO riike, kui ta teab, et USA ei sekku. “Kas ta Trump nüüd sõnaliselt kedagi julgustama peab või mitte, see on hoopis teine küsimus. Aga juba see, kui Venemaal on tunne, et USA ei sekku, siis see kindlasti julgustab,” rääkis Kannik.

Selles, kas Trumpi väljaütlemine ka sellise sõnumi saatis, ei ole Kannik sugugi veendunud. “Kreml tegelikult ju teab, kui prognoosimatu on Trump. Ja see on vaieldamatult tema eelis praeguse Ameerika presidendi Joe Bideni ees, kes võimule tulles ütles, et ta soovib saavutada Venemaaga stabiilsed ja etteaimatavat suhted. See oli täpselt see, mida venelased tõlgendasid järjekordselt nõrkusena. Kas sellest nüüd Kremlis tehakse järeldus, et see ka tegelikult nii on, siis selles ma küll kindel ei ole,” kommenteeris Kannik.

“Trumpi sõnad, teod ja järgmised sõnad on alati suures vastuolus. Sellest ei saa liiga palju tegelikult välja lugeda,” lisas ta.

Kannik rääkis, et kui Trumpi skandaalsest väljaütlemisest midagi positiivset välja lugeda, siis ilmselt see veelgi süvendab NATO riikide suuremat panustamist kaitsekuludesse. “Samas sellel teemal keegi enam nii retoorilisel kui ka praktilisel tasandil ei vaidle. Küsimus on, kui kiiresti asju jõutakse ära teha.”

Kannik meenutas ka Trumpi eelmist ametiaega ja tõdes, et praktilises tegevuses ta NATO-t ei kahjustanud. “NATO idatiiba Trumpi administratsioon pigem
tugevdas. Selles mõttes me meie suunas otseselt kahjulikku julgeolekualast tegevust ei näinud, välja arvatud see, et suhted liitlaste vahel halvenesid,” sõnas Kannik.

Kannik seletas Trumpi sõnu ja teravaid reaktsioone sellele ka USA presidendi valimiste kampaaniaga. “Seal proovitakse igat Trumpi lauset tõlgendada demokraatide poolt nii kahjulikult talle kui võimalik,” ütles Kannik.

Ta märkis, et ka Joe Bidenit ei saa kiita. “Võib öelda, et vähemalt sama suurt kahju tekitavad ka Ameerika praeguse administratsiooni paljud arad otsused, mis puudutavad Ukraina sõda. Praegusel administratsioonil Euroopa julgeoleku kaitsmise osas liiga suuri plussmärke ei ole küll ette näidata,” sõnas Kannik.

“Kokkuvõttes midagi head sellistest avaldustest ei tule, aga neid ei maksa ka võtta nii dramaatiliselt. Ta kusagil ei öelnud, et ta tegelikult kutsuks Venemaad
üles ründama NATO liikmesriike, vaid see oli ikkagi pigem selline ähvardus,
et kui NATO liikmesriigid ei pane piisavalt oma kaitsesse, siis kaitset USA poolt on raske loota,” rääkis Kannik.

USA presidendiks kandideeriv Donald Trump ütles Lõuna-Carolinas toimunud rahvakogunemisel, et ta julgustaks Venemaad ründama NATO liikmesriike, kes pole alliansi ees oma rahalisi kohustusi täitnud. Trumpi sõnul olevat ta seda öelnud ühel kohtumisel NATO riigi juhiga.

Trump kirjeldas väidetavat vestlust kaasriigipeaga NATO kohtumisel.

“Üks suure riigi presidentidest tõusis püsti ja ütles: “Noh, härra, kui me ei maksa ja meid ründab Venemaa, kas te siis kaitsete meid?” Ma ütlesin: “Te ei maksnud, te ei täitnud oma kohustusi?””

“Ei, ma ei kaitseks teid. Tegelikult julgustaksin ma neid tegema kõike, mida iganes nad tahavad. Te peate maksma. Te peate oma arved kinni maksma,” meenutas Trump oma väljaütlemist.

Kannik’s perspective on Trump’s words is that they serve as a motivator for countries to increase their defense efforts. Estonia has already been making significant contributions to NATO and its own defense capabilities, and Trump’s emphasis on burden-sharing may prompt even further action. Kannik’s analysis sheds light on the ongoing discussions about NATO’s role and the responsibilities of member states. With Trump’s words as a catalyst, Estonia and other countries may feel compelled to redouble their efforts in defense and security.