Kannik: arutelu sõdurite saatmise üle Ukrainasse paneb Kremli muretsema | Välismaa

1210802hb2e5t24

Kannik: arutelu sõdurite saatmise üle Ukrainasse paneb Kremli muretsema | Välismaa

The recent discussions in Estonia about sending soldiers to Ukraine have sparked concerns in the Kremlin. The possibility of Estonian troops being deployed to support Ukraine in its conflict with Russia has raised tensions between the two neighboring countries. As the debate intensifies, the implications for Estonia’s foreign relations and security posture are being closely scrutinized. The decision to potentially send troops to Ukraine has the potential to significantly impact the geopolitical landscape in the region.

Avalik arutelu lääneriikide sõdurite Ukrainasse saatmise üle tekitab Kremlis suurt muret, leiab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Indrek Kannik. Samas ei arva ta, et see samm võiks kaasa tuua rünnaku mõne NATO riigi vastu.

“Ma arvan, et siin tuleb vaadata mitut erinevat poolt. Üks on retooriline heidutuse pool. Ma arvan, et selline sõnum Venemaale on meile hea ja kasulik. See on parem sõnum kui see, mida president Biden andis enne täiemahulise Venemaa agressiooni algust, et NATO mitte mingil juhul ei sekku otseselt sõjalisse tegevusse. See võimalus tuleb jätta igal juhul endale alles,” ütles Kannik ERR-ile.

“Kindlasti see paneb Kremlit muretsema. Ühtepidi muidugi Kreml saaks kasutada nüüd seda argumenti, et näete, me oleme kogu aeg öelnud, et me oleme NATO-ga sõjas. Aga ma arvan, et suurem kui see propagandistlik rõõm, mida nad sellest avaldusest saavad, on tegelik mure, et nad võivadki sattuda ühel hetkel ka reaalsesse, täielikku konflikti läänega, mida nad kindlasti kardavad ja milleks neil jõudu ei ole tänasel päeval,” kommenteeris Kannik.

Kannik märkis, et heidutuse ja retoorilise poole pealt Macroni avaldus hea, aga et see oleks vähegi tõsiseltvõetav, peavad järgnema mingid reaalsed sammud – vähemalt see, mis puudutab kaugmaarakettide Ukrainale andmist ja laskemoona olulist suurendamist. “Ja siin on olnud Prantsusmaa ise üks piduritest,
kuna ta on lähtunud printsiibist, et kõik see moon peaks olema toodetud Euroopa Liidus,” sõnas Kannik.

Loe rohkem:  Netanyahu lubab tagada palestiinlaste ohutu lahkumise Rafah'st | Välismaa

Venemaal uute rinnete avamiseks jõudu ei ole

Kannik ei pea tõenäoliseks, et kui näiteks NATO riikide sõdurid Ukrainasse peaksid jõudma, siis võiks Venemaa rünnata mingil kujul ka neid riike.

“Senises faasis, kus Venemaa ei ole saavutanud oma sõjalisi ja poliitilisi eesmärke Ukrainas, ei pea ma tõenäoliseks seda, et Venemaal oleks ressurssi ja sõjalist jõudu uute rinnete avamiseks. Ma oletaks küll, et Venemaa väldib järgmiste sammude astumist, kui tal pole kindlust selle kohta, mida ta suudab tegelikult selles suunas teha,” ütles Kannik.

Samas ei usu Kannik, et lääne sõdurite Ukrainasse paigutamisega keegi praegu edasi minema hakkaks. Ja jutt ei ole tema sõnul ka ilmselt kümnete tuhandete maaväelaste saatmisest Ukrainasse, vaid pigem erioperatsioonide üksustest või millestki taolisest.

Kannik rääkis, et Macron võis oma avaldusega veel taotleda siseriiklikku tähelepanu ja samuti näidata end Ameerika Ühendriikide liidrirolli ülevõtjana.

Scholzi avaldus saadab teistsuguse sõnumi

Hoopis teist sorti sõnumi saadab Kanniku sõnul Kremlisse aga Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi avaldus selle kohta, et Saksamaa hoidub iga hinna eest sellest, et võiks sattuda mingil kujul sõja osapooleks ning seetõttu on välistatud ka kaugmaarakettide Taurus Ukrainale saatmine.

“Seda avaldust poleks vaja olnud, isegi kui ta ei soovi neid anda, ei peaks seda niimoodi ütlema,” ütles Kannik.

Samas viitas Kannik, et Scholz on varemgi teinud mitmel korral midagi välistavaid avaldusi, näiteks tankide andmise kohta, aga hiljem on ikkagi selle sammu teinud.

“Ma oletan, et sakslaste puhul sõltub paljugi sellest, mida teeb Bideni administratsioon. Kui Ameerika administratsioon peaks olema nõus andma ukrainlastele ATACMS-rakette, siis võib ka sakslaste positsioon selles küsimuses muutuda,” sõnas Kannik.

Loe rohkem:  Meloni: ilma Venemaa sissetungita poleks Hamas Iisraeli rünnanud | Välismaa

Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas esmaspäeval, et luuakse uus koalitsioon varustamaks Ukrainat kaugmaarakettide ja laskemoonaga. Macron lisas, et isegi lääne maavägede saatmine Venemaa sissetungi vastu võitlema ei tohiks olla välistatud.

“Täna puudub konsensus maavägede saatmiseks. Aga midagi ei tohiks välistada. Teeme kõik, mis on vajalik, et Venemaa ei saaks seda sõda võita,” ütles Macron pärast Euroopa liidrite kohtumist Pariisis.

Sõdurite saatmine Ukrainasse on tekitanud debatti Eestis ning Kremli hirmudest on juba räägitud. See näitab, et Eesti seisab oma liitlaste kõrval ja on valmis toetama Ukrainat agressiooni vastu. Samas tuleb meeles pidada, et sõjaline sekkumine võib tuua kaasa ohtlikke tagajärgi ning diplomaatiline lähenemine võiks olla parem lahendus. Oluline on jälgida olukorda Ukrainas hoolega ning teha otsused ettevaatlikult ja läbimõeldult. Eesti peaks jätkama oma toetust Ukrainale ning julgustama rahumeelse lahenduse leidmiseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga