Kallas: erakonna ja riigi asjade vahel peab olema selge piir | Eesti

Tunnete, et erakonnad ja riik segunevad omavahel liialt palju? Kersti Kaljulaid leidis, et Kaja Kallasel on õigus. Erakonna juhi roll peaks olema selgelt eristatud riigipea omast. Seega, on tähtis, et erakondade liidrid ei laseks oma poliitilistel eelistustel varjutada oma kohustusi riigipea või valitsusjuhina. Kallas rõhutas, et oluline on pidada kinni demokraatlikust põhimõttest, et erakonnad ja riik peaksid olema omavahel eraldiseisvad. Selle aruteluga on taas tõstetud esile olulist küsimust Eesti demokraatia ja poliitilise stabiilsuse jaoks.

“Tähtis on see, et oleks selge piir, mis puudutab erakonna asja ja riigi toimeprotsesse. Aga selge on see, et tegelikult neid ideid on ju esitatud. Ja erinevaid ideid me ju võtame pidevalt kasutusele. Kui me seda ei tee, siis öeldakse, et te ei kuula ettevõtjaid, kui me seda teeme, siis öeldakse, et väga halb, et te kuulate. Igal juhul ma tervitan seda ajakirjanduse huvi. Ma arvan, et Eesti on nii väike riik ja nii avatud riik, et need küsimused kindlasti saavad vastused,” rääkis Kallas valitsuse pressikonverentsil.

Kallase sõnul on ta alati toetanud e-teenuste ja e-riigi edasi arendamist. “Seda me oleme teinud pikalt ja see on üks Eesti tugevusi ka väljaspool Eestit. See on see, mille järgi meid teatakse ja selge on see, et me ei saa jääda paigale, vaid me peame seda asja edasi arendama. Me arendame neid e-teenuseid edasi kindlasti võttes arvesse ka personaalse riigi põhimõtteid, selles me oleme koalitsioonis kokku leppinud,” lausus Kallas.

Võimaliku 200 miljoni euro laenamisega personaalse riigi tarbeks Kallase sõnul kiirustama ei peaks. “Enne, kui me mingit 200 miljonit kuskile laenuna eraldame, peavad olemasolevad eurorahad ja välisvahendid olema võimalikult ruttu kasutusele võetud e-riigi edasi arendamiseks,” sõnas Kallas.

“Mis puudutab seda personaalset riiki, siis meil on neid vaidlusi olnud. Üks asi, mida kindlasti mina ja ka rahandusminister tahaksime näha on see, et mis on see reaalne kokkuhoid, mida me sellest saavutame,” lisas ta.

Tsahkna: see kõik on olnud kogu aeg kõigi silme all

Välisminister ja Eesti 200 esimees Margus Tsahkna ütles, et Eestis hangitakse erinevaid teenuseid ja kaupu läbi riigihangete, mis on Eestis suhteliselt läbipaistvad.

“Need väited, mis on hakanud kuidagi levima, et kuskil on huvide konflikt, siis need lihtsalt ei vasta tõele,” ütles Tsahkna.

“Kui me räägime poliitilisest korruptsioonist, kui me räägime näiteks katuserahade jagamisest, siis see on selline koht, kus tuleb pilk peal hoida. Aga kui me räägime sellest, et näiteks erasektor, kellega koos on üles ehitatud kogu Eesti e-riik ja väga paljud muud teenused, kui need ettevõtted ja need inimesed panustavad Eesti riigi arengusse, käivad välja visioone ja õnneks on neid päris palju, ja mitte ainult raha pärast, kindlasti mitte, sest enamus nendest ettevõtetest on täna juba globaalsed, siis see on minu arvates ainult tervitatav. See kõik on ju olnud läbipaistev, see kõik on olnud kogu aeg kõigi silme all. Hanked on need, mille kaudu eraldatakse kellelegi raha, tellitakse teenuseid. Täna me räägime visioonist, mis on palju laiem. See on järgmise taseme Eesti riigi haldus. Ja see pole mingi IT-projekt ainult. See tegelikult muudab päris palju ja võtab aastaid,” rääkis Tsahkna.

“Kui on mingeid spetsiifilisi küsimusi, siis neid tulebki küsida ja neid on küsitud ka. Et mis on kellegi roll olnud. Aga see pole olnud mingi saladus,” lisas ta.

“Eesti 200 seisukoht on see, et kõik peabki olema läbipaistev, aus ja selge, aga kui me ei visioneeri, kui me neid plaane ei taha ellu viia, siis me jäämegi siia paigale seisma. See, mis meid on siia toonud, ei vii meid enam paratamatult edasi,” lausus Tsahkna.

“Küsige küsimusi, saate kõik vastused, aga tähtis on see, et meil oleks julgust seda muuta,” ütles Tsahkna.

ERR-i reporter Maria-Ann Rohemäe küsis, kas Tsahkna tahab väita, et Nortalil ei ole hangetel eelist.

“Mina neid hankeid läbi ei vii. Kindlasti ei ole kellelgi mingit eelist. Selle visiooni aluseks ei ole kindlasti ühe ettevõtte üks konkreetne paber, sinna on panustanud väga paljud erinevad inimesed, väga paljud erinevad ettevõtted. Samamoodi ITL (Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit), mis koondab endas väga paljusid erinevaid infotehnoloogia organisatsioone,” vastas Tsahkna.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president on Nortal Estonia tegevjuht Ats Albre ja asepresident Timbeter Eesti tegevjuht Anna-Greta Tsahkna, kes on Margus Tsahkna abikaasa ja kuulub erakonda Eesti 200.

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo (Eesti 200) on rääkinud, et personaalse riigi arendamine võib maksma minna umbes 200 miljonit eurot ning selle võiks laenata.

“See 200 miljonit, kust see on tulnud? See on lihtsalt üks spekulatsioon tegelikult ajakirjandusest. Võib-olla see on palju suurem vajadus investeerida, võib-olla on see väiksem. Me ei tea seda veel täpselt. See töö ju käib,” ütles selle kohta Tsahkna.

Personaalne riik oli üks Eesti 200 valimislubadustest, mis jõudis ka koalitsioonileppesse. Eelmisel esmaspäeval tutvustas Tiit Riisalo personaalse riigi ideed majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, kus osales Nortalist Andres Raieste, kes kuulub ka erakonda Eesti 200.

Nortali juht on Priit Alamäe, kes on olnud personaalse riigi idee üks autor, aga ka üks erakonna Eesti 200 asutajatest. Samuti on ta Eesti 200 rahaline suursponsor.

Ajaleht Eesti Päevaleht kirjutas kolmapäeval, et majandusministeeriumi (MKM) avaldatud personaalse riigi visioonidokument on sisult kopeeritud Eesti 200 liikmetega seotud ettevõtte Nortal rahastatud ja varem avaldatud uuringust.

Selge piiri hoidmine erakonna ja riigi asjade vahel on äärmiselt oluline Eesti poliitikas. Kaja Kallase sõnad rõhutavad seda vajadust ning ta toonitab, et poliitilistel otsustel peab alati olema riigi huvid esikohal, mitte erakonna omad. See on oluline samm tagamaks ausaid ja läbipaistvaid poliitilisi protsesse ning vältimaks korruptsiooni ning kuritarvitusi. Ainult selge piiri hoidmisel saame tagada, et riigi ressursse kasutatakse vastutustundlikult ja õiglaselt, ning et kodanike huvid on alati kaitstud. Kõigi erakondade ja poliitikute ülesanne on järgida neid põhimõtteid ja tagada, et Eesti poliitika toimiks läbipaistvalt ja ausalt.