Terviseamet teatas üle mitme aasta taas Eesti-sisesest leetrijuhtumist | Eesti

2248809h554dt24

Terviseamet on teatanud, et üle mitme aasta on Eestis tuvastatud esimene leetrijuhum. See on tekitanud muret ja tähelepanu tervishoiuasutustes ning ühiskonnas tervikuna. Leetrid on äärmiselt nakkav haigus, mis võib põhjustada tõsiseid tüsistusi, eriti lastel ja täiskasvanutel kellel on nõrgenenud immuunsüsteem. Terviseamet on hakanud võtma meetmeid selle leviku tõkestamiseks ning kutsub üles inimesi vaktsineerima, et kaitsta end ja teisi selle ohtliku haiguse eest.

Sel nädalal sai Harjumaal elav täiskasvanu kinnituse, et on nakatunud leetritesse. Tegemist on kohaliku juhtumiga, sest nakatunu ei ole viimasel ajal välisriiki reisinud.

Nakatunu on küll lapsena leetrite vastu vaktsineeritud, kuid terviseameti teatel viitab tema sünniaasta sellele, et 60-ndate lõpus saadud üks vaktsiinidoos ei hoidnud ära haigestumist.

Terviseamet selgitas välja nakatumise asjaolud ning haigestunu võimalikud lähikontaktid. Ametile teeb muret asjaolu, et tegemist oli lasteaiatöötajaga, kuid praegu ei ole pereliikmete hulgast ja töökohaga seonduvalt täiendavaid nakatumisi tuvastatud.

Ühtlasi saadeti teavitus tervishoiutöötajatele, et nad pööraksid enam tähelepanu lööbega patsientidele, sest pole välistatud leetrite riigisisene varjatud levik.

Leetrid on terviseameti terava tähelepanu all, sest tegemist on ülimalt nakkava viirushaigusega. Üks nakatunu võib vaktsineerimata inimeste hulgas nakatada kuni 18 inimest. Viirus kulgeb üle 40-kraadise palavikuga, peenikese täpilise punase lööbega ja suurenenud lümfisõlmedega. Tüsistustena võivad tekkida kõrva-, kopsu- või raskematel juhtudel ajukoe põletik. Leetrid võivad olla eluohtlikud.

Eestis seni avastatud nakatumised on reeglina seotud reisilt kaasa toodud haigusega. Näiteks 2023. aastal registreeriti neli sisse toodud haigusjuhtu (kaks inimest nakatus Tais, üks Saksamaal ja üks Araabia Ühendemiraatides) ja kohaliku levikuga juhtumeid ei olnud.

Viimane siseriikliku leviku juhtum oli 2019. aastal.

Leetrite vastu on olemas efektiivne vaktsiin (MMR-vaktsiin), kuid aja jooksul on vähenenud nende vanemate hulk, kes on nõus oma last vaktsineerima. “Eestis on praegusel ajal vähemalt 30 000 last, kes pole haiguse vastu vaktsineeritud ja võivad seetõttu nakatumise järel sattuda eluohtlikkusse seisu,” hoiatas terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Irina Filippova.

Loe rohkem:  Karis rõhutas sõjaliste kaitserajatiste teema tähtsust | Eesti

Vaktsineerimine on võimalik ka täiskasvanueas ja samuti tuleks oma vaktsiinikaitset uuendada neil Eesti elanikel, kes on sündinud ajavahemikul 1980-1992, kui oli kasutusel Venemaalt toodud ebastabiilse kvaliteediga leetrivaktsiin. Korduvvaktsineerimine on täiskasvanutele tasuline ja nõu saab küsida perearstilt.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel registreeriti Euroopas 2023. aastal 23 riigis kokku 2361 leetrite juhtu. Enamik leetritest tuvastati Rumeenias (1755), kuid haigestuti ka Austrias (186), Prantsusmaal (118), Saksamaal (82), Belgias (69), Itaalias (44), Poolas (37), Hispaanias (13) ja Rootsis (11). Teistes Euroopa riikides tuvastati leetreid alla kümne juhu riigi kohta.

Kokkuvõttes on oluline märkida, et Eesti-sisesed leetrijuhtumid on haruldased ja seetõttu on oluline, et inimesed järgiksid vaktsineerimiskava. Terviseamet tegeleb aktiivselt leetri leviku takistamisega, kuid inimestel on endiselt oluline olla teadlikud vaktsineerimise olulisusest ja järgida ametlikke soovitusi. Terviseameti teade peaks tõstma teadlikkust leetri ohtudest ning julgustama inimesi vaktsineerima end ja oma lapsi, et kaitsta end ja teisi nakkuse leviku eest.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga