Kaju Trumpi ähvardusest: ta ei anna endale aru või ei hooli liitlastest | Välismaa

2257155ha7b0t24

Tere tulemast Eestisse! Viimaseid uudiseid Donald Trumpi ähvardusest NATO liitlastele on vastu võetud šokina üle kogu maailma. Eesti ühineb teiste riikide murega selle pärast, mida see võib tähendada transatlantilisele liidule ja ülemaailmsele julgeolekule. Kas Trump ei saa aru liitlaste olulisusest või ta ei hooli sellest? See on küsimus, millele üritame vastuseid leida. Kuulun spetsiaalselt loodud uurimisrühma, mis jälgib ja analüüsib sündmusi, pakkudes Eestile ja maailmale paremat arusaamist olukorrast. Täna arutame sellel teemal avameelselt ja loodetavasti leiame ka lahendusi.

USA presidendikandidaat Donald Trump on olnud aastakümneid NATO vastu kriitiline, kuid tema ähvardust kaitsesse panustavate liitlaste kohta ei saa Venemaa ja Ukraina sõja kontekstis jätta tähelepanuta, ütles USA asjatundja Andreas Kaju “Välisilmas”.

Trump ütles Lõuna-Carolinas toimunud rahvakogunemisel, et ta julgustaks Venemaad ründama NATO liikmesriike, kes pole alliansi ees oma rahalisi kohustusi täitnud. Trumpi sõnul olevat ta seda öelnud ühel kohtumisel NATO riigi juhiga. Trump on varemgi hoiatanud, et USA ei tule appi riikidele, kes ei täida lubadust eraldada kaitseks vähemalt kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Kaju tõdes, et Trump on väga kaua NATO-t kritiseerinud, kuid tema hinnangul on üllatav, et Trump seda praeguse Ukrainas käiva sõja ajal teeb.

“Ma olen seda mõtet ka varem väljendanud, et Trump on olnud alaliste liitude, alaliste alliansside suhtes skeptiline juba 40 aastat. Juba 1980. aastate lõpus võttis ta sõna nii NATO vastu, nii nende freerider’ite vastu, kes Ameerika kulul tasuta saavad sõitu sõjalise riigikaitse mõttes, kes ise oma riigikaitse eelarvest ei maksa. Ta on alati olnud alaliste kaubandusliitude vastu. See on olnud järjepidev tegevus, selles ei ole midagi uut,” kommenteeris Kaju.

Loe rohkem:  Uuring: vaid viiendik leedulastest maksaks riigikaitsemaksu | Välismaa

“Mis on üllatav ja mistõttu me ei saa ega tohi seda mitte mingil juhul kõrvale heita, on see, et ta teeb seda siiski Venemaa ja Ukraina sõja ajal. Siin on kaks varianti: ta kas ei anna aru, kui tundlik see küsimus on alalistele liitlastele NATO-s või ta ei hooli sellest,” lisas ta.

Kaju hinnangul jätkub Trumpi skeptilisus eelkõige väliskaubanduse suhtes ka uuesti presidendiks saamise korral.

“Ma arvan, et tema välispoliitika on järjepidev võrreldes tema esimese ametiajaga – endiselt vabakaubanduses äärmiselt skeptiline. Pigem, kui vaatame, mida ta on ka oma kampaania ajal lubanud või millega tegelevad need mõttekojad, kes praegu panevad kokku vabariiklaste järgmise administratsiooni jaoks poliitikapakette, siis seal on kesksel kohal Hiina ja kaubandussuhted Hiinaga, ameeriklaste väliskaubanduse defitsiit, Trump ise on rääkinud 60-protsendilisest tollimaksust kõikidele Hiina kaupadele, 10- kuni 20-protsendilisest tollitariifist kõikidele muudele kaupadele kõikidest muudest riikidest,” selgitas Kaju.

“See on rahvusvahelises kaubanduses ja väliskaubanduses midagi sellist, mida ei ole nähtud ammu, teise maailmasõja eelsed ajad meenuvad, seda tüüpi protektsionism ja mis on selle mõju rahvusvahelisele kaubandusele, tarneahelatele, ettevõtlusele, globaalsetele turgudele,” lisas ta.

Kaju tõdes, et kui USA läheb Trumpi valituks osutudes protektsionismi teed, siis see annab tugeva löögi Euroopa kaubandusele ja majandusele.

Oma valimiskampaania ajal on Trump lubanud presidendina hakata väga tõsiselt tegelema ebaseaduslike immigrantide riigist välja saatmisega. Kaju märkis, et ebaseaduslik immigratsioon on USA valijate jaoks kõige tähtsam teema ning ükskõik, kes presidendiks saab, peab sellega tegelema.

“Ameerikas peeti eelmisel aastal piiril kinni kolm miljonit ebaseaduslikku immigranti. Neid on 10 korda rohkem kui Euroopa Liidu välispiiril kinni peeti. Seal on see suur probleem, et üle 1000 kilomeetri pikkune lõunapiir ehk piir Mehhikoga ei pea praegu ja Lõuna-Ameerikast tuleb kolonnide viisi inimesi, kellega pole midagi peale hakata ega osata hakata, mille jaoks pole regulatsiooni, järelevalvet, piirivalvet. See ongi probleem. Mida Trump täpselt sellega peale müüri ehitamise peale hakkab on ebaselge, aga kindlasti see on Ameerika järgmise presidendi, ükskõik kumma, üks suurtest prioriteetidest,” selgitas Kaju.

Loe rohkem:  Indrek Saar kandideerib Euroopa Nõukogu peasekretäriks | Välismaa

Kokkuvõttes näitab Trumpi ähvardus NATO-le, et ta ei pruugi mõista liitlaste olulisust või ei hooli sellest. See tekitab muret Eestis ja teistes liitlastega riikides, kuna see õõnestab NATO ühtsust ja usaldust. Eestil on oluline säilitada tugevad suhted oma liitlastega, et tagada oma riigi julgeolek. Loodame, et tulevased Ameerika Ühendriikide juhid mõistavad paremini liitlaste olulisust ja jätkavad tihedat koostööd NATO-s. Ainult ühiselt tegutsedes saame tagada stabiilsuse ja turvalisuse kogu maailmas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga