Kai Lobjakas: võtmeteema saab olema koostöö loomine uute osapoolte vahel | Muuseumid

2215611h7590t24

Tere tulemast Eesti muuseumisse! Kai Lobjakas, tuntud kuraator ja muuseumiekspert, on toonud sisse uue põneva lähenemise muuseumide maailmas. Tema värsked ideed ja visioonid keskenduvad koostööle erinevate osapoolte vahel, luues seeläbi ainulaadseid kogemusi ja võimalusi külastajatele. Uus lähenemine toob muuseumidele uut verd ja avab uksed uutele võimalustele ning avastamistele. Tulge avastama ja kogema koostöö jõudu muuseumide maailmas Kai Lobjakase juhtimisel!

1. mail tööd alustava Sihtasutuse Tarbekunsti- ja disainimuuseum juhatuse liige Kai Lobjakas ütles ERR-ile antud intervjuus, et muuseumitöös on kõige suuremaks muudatusteks nõukogu ning omaniku ootuste lisandumine.

Mida uus amet teile tähendab? Olete muuseumit ju juhtinud juba üle kümne aasta?

Mina mõtlen sellest ikkagi kui võimalusest. See on võimalus jätkata mõningaid asju, millega on juba varem alustatud, ja teistpidi tuleb lülitada sisse siiski teine käik. Eelkõige seetõttu, et juhtimissüsteem on sihtasutusega muutunud. Minu tööd hakkab juhtima nõukogu ja üsna pea on olemas ka omaniku ootused. Need on tegelikult kaks suurt muutust, mis suunavad muuseumi elu ja juhtimist teisiti.

Sihtasutusel on ka teistsugune rahastusmudel võrreldes riigimuuseumiga. Millisena te seda näete?

Ühtpidi ma tean, et rahastus jääb põhimõtteliselt samaks. Suurt muutust selles vallas ees ei ole, nii et suurt läbi selle suurt arenguhüpet on raske tahta.

Aga see, kuidas opereerida uues struktuuris on see, millega tuleb tegelema hakata.

Omatulu tuleb tugevasti tõsta. On teil võluvits selle jaoks juba välja mõeldud?

Mingeid imesid ei ole võimalik korda saata, aga mitmed asjad väärivad proovimist. Kui omatulu peab kasvama, siis peab selleks need võimalused leidma. Kindlasti tähendab see seda, et mingid asjad ei saa kesta või jätkuda nii nagu nad on jätkunud ja tuleb leida uusi viise.

Loe rohkem:  Merike Kurisoo: Tallinn oli 16. sajandi alguses oluline kunsti vahendaja | Muuseumid

Kujutan ette, et on olemas kindla peale minemise lahendused, aga teistpidi arvan, et kõik väärib organisatsiooni spetsiifilist ülevaadet võimalustest, mida me tänaseks veel kasutanud pole, aga hoiame tagataskus.

On teil sellest näiteid?

Meil on kõvasti avamata potentsiaali. Ühtpidi on see sisuline. Me näeme janu teatud materjalide järele, mida peaks tegema laiemalt kättesaadavaks. Teistpidi on meie ruumiline pool, see, mille arendamine annab võimaluse avada seda muuseumiinstitutsiooni laiemalt publikule, nii et ta toimiks erinevatel tasanditel. Et see ei oleks ainult näitus või kogude külastamine või meie käest sisendi saamine.

Palju võimalusi, mis ei sõltu ainult meie tahtmisest, aga kus koostöö on hästi oluline. Ma usun, et koostöö loomine erinevate osapooltega saab olema üks võtmeteemasid.

Mida veel sisuliselt muuseumitöösse siis tahaksite tuua?

Sisulise poole pealt oleme ise seni tajunud, et meil on materjali osas võimalik minna veel laiemaks. Seda, mida oleme suutnud tänaseks koguda ja seda, mida tahaksime laiemalt mõtestada, on meil rohkem, kui oleme jõudnud anda.

Meie näitusetegevus selles ruumilises mahus ei laiene. Pigem peame kaaluma, et kas tõmmata ehk veidi tagasi. Näituseprogramm peab siiski hästi kureerituna säilima, aga näitus ei ole info edastamiseks kindlasti ainus formaat. See, mis rahaliselt tagasi toob on kuskil mujal.

Eraraha tuleb ka kaasata. Praeguses turusituatsioonis on seda vist raske teha?

See on kindlasti keeruline, aga oluline on optimistlikku meelt hoida ja leida neid organisatsioone ja ettevõtteid, kes on valmis mõistma ja meie ideedega kaasa tulema. See kindlasti sõltub ideedest, mida me välja pakume. Hakkame intensiivselt otsima inimesi, kes seda disaini ja tarbekunsti usku on ning neid enda poole meelitama.

Loe rohkem:  Muuseumiühing andis esmakordselt välja Eesti muuseumide aastaraamatu | Muuseumid

Üks osa muuseumi tegevusest on ka teadus- ja uurimistöö. Kas selle osas tuleb ka kärpeid teha?

Ei tahaks küll öelda, et me selles osas tagasi tõmbame. See on see osa, millega oleme saanud intensiivselt tegeleda nii, et sellest on saanud väga tugev baas ja selle baasi pealt on meil ka teiste teemadega lihtsam edasi minna.

Pigem on vaja edasi minna vägagi samasuguse hooga.

Kai Lobjakas on tabanud naelapea pihta – koostöö loomine uute osapoolte vahel on tõepoolest võtmetähtsusega muuseumide arenguks Eestis. Tihedam koostöö erasektori, kogukondade ja teiste kultuuriasutustega võimaldab muuseumidel olla mitmekesisemad ja interaktiivsemad näitused ning programmid. See omakorda meelitab rohkem külastajaid ja loob rikkalikumaid kultuurikogemusi. Muuseumid peaksid jätkama selle suuna järgimist ja aktiivset koostööd uute osapooltega, et pakkuda veelgi kaasahaaravamaid ja harivamaid kultuurikogemusi kõigile huvilistele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga