Jüri Adams: ministril pole õigust prokuratuuri töös midagi kästa ega keelata | Eesti

1638454h8166t24

Tere tulemast, kallis lugeja! Jüri Adamsi seisukoht, et ministritel pole prokuratuuri töösse sekkumise õigust, tekitab elavat arutelu Eesti poliitilises sfääris. See tekitab olulise küsimuse õigusriigi põhimõtte ja võimu lahususe kohta. Adamsi veendumuse kohaselt peaks prokuratuur tegutsema sõltumatult ning poliitikutel ei ole õigust sekkuda õigusasutuste töösse. See seisukoht peegeldab olulisi põhimõtteid demokraatlikus ühiskonnas ning kutsuks üles kaaluma poliitilise võimu piiranguid kohtusüsteemile.

Õigusekspertide hinnangul ei ole riigi peaprokurör Andres Parmase ja justiitsminister Kalle Laaneti konflikti kohta veel piisavalt infot, et teha järeldusi, kuid põhiseaduse alusteksti autori Jüri Adamsi kinnitusel pole ministril pole õigust prokuratuuri töösse sekkuda.

Endise justiitsministri Jüri Adamsi sõnul on praegu asjas veel liiga palju segadust, et öelda, kas ühel või teisel poolel on õigus. Küll aga on tema sõnul selge see, et minister ei tohi prokuratuuri töösse sekkuda.

“Prokuratuur on nii-öelda formaal-juriidiliselt üks osa justiitsministeeriumist, nii et prokuratuur on nagu selle teatud osakond. Aga justiitsministeeriumil, justiitsministril ei ole õigust ei kästa ega keelata midagi prokuratuuri töös ehk prokuratuur peab olema sisuliselt sõltumatu,” ütles Adams.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kriminoloogia professor Jaan Ginter ei leia, et antud juhtumi puhul oleks põhjust peaprokuröri kohta alustada distsiplinaarmenetlust. Ginteri sõnul ei päde ka Laaneti selgitus, et ta on erinevate kaasuste vastu huvi tundnud seetõttu, et soovis prokuratuuri aidata.

“Tähelepanu juhtimine võib vahel ka abiks olla, aga ei ole küll näha, kus kohas minister oleks siis seda prokuratuuri abistanud,” kommenteeris ta.

Kõige halvema stsenaariumi korral võib Ginteri hinnangul ministri tegevuse taga olla rahulolematus politseijuhtide juhtumi lahendamisel.

“Justiitsminister äkki ikkagi soovis, et nende politseijuhtide kriminaalasjas oleks rohkem kriminaalasju lõpetatud ja ei olnud rahul sellega, et see lõpetamine puudutas ainult mõnda kõrget politseiametnikku ja teised kõrged politseiametnikud jäid ikkagi kriminaalmenetluse alla. See oleks kõige halvem, mis siin taga olla võib. Aga siin toimuvas on vihjeid sellele, et see võib see alus olla,” rääkis Ginter.

Loe rohkem:  Konkurendid on nördinud, et Tartu 2024 valis riigihanketa partneriks Piletilevi | Eesti

Ta sõnas, et juhtum on klassikaline võimude lahususe probleemi näide, sest kui täitevvõim hakkab detailselt prokuratuuri tööd suunama, kaob prokuratuuri sõltumatus.

Lugupeetud Eesti kodanikud, Jüri Adams on õigesti rõhutanud, et ministritel pole õigust sekkuda prokuratuuri sõltumatutesse otsustesse ega nende töösse. See on oluline põhimõte, mis tagab õigusriigi põhimõtte ja kaitseb demokraatlikke väärtusi. Prokuratuuri töö peab olema vaba poliitilisest mõjutamisest ning sõltumatu oma otsustes. Seetõttu on oluline austada ja järgida seadusi ning mitte sekkuda õiguskaitseorganite töösse. Laseme prokuratuuril tegutseda sõltumatult, eesmärgiga tagada õiglus ja võrdsus meie ühiskonnas. Aitäh!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga