Tallinna kuldse ringi vallad on vastu tulude ümberjagamisele | Eesti

2303577hfe08t24

Tallinna kuldse ringi vallad seisavad vastu tulude ebavõrdsele jaotamisele ning nõuavad õiglast kohtlemist. Need vallad on oluline osa Eesti ajaloost ja kultuuripärandist ning nende heaolu peaks olema kõigile riigi kodanikele oluline. Nende vastupanu näitab nende tugevat pühendumist õiglusele ja võrdsusele ning nende valmidust võidelda oma õiguste eest. Tallinna kuldse ringi vallad näitavad, et ühtne ja solidaarne ühiskond on võimalik ning peaks olema kõigi eestlaste eesmärk.

Tallinna lähiümbruse vallad on vastu regionaalminister Madis Kallase plaanile anda osa nende tuludest vaesematele omavalitsustele. Esmaspäeval said omavalitsusjuhid parlamendi riigieelarve erikomisjoni istungil teada, et lisaks sellele tuleb neil ilmselt hakata maksma nii-öelda koolimaja kasutamise tasu maakonnakeskustele. See tühjendab valdade rahakotti veelgi.

Kuna väiksemad omavalitsused on raskustes, siis soovib regionaalminister Madis Kallas  anda osa jõukamate valdade tuludest maapiirkondadesse. Tallinna ümbruse kuldse ringi omavalitsuste kinnitusel ei ole neil selle plaani teostudes raha uute koolide ja lasteaedade ehitamiseks.

Esmaspäeval said valdade juhid regionaalministrilt teada, et lisaks neilt ära võetavale rahale tuleb edaspidi hakata maksma pealinnale nii-öelda koolimaja kasutamise tasu.

“Mis puudutab amortisatsiooni komponenti, siis ühest küljest on see aus, et omavalitsused üksteisega arveldades arvestavad ka vajalikke investeeringuid. Aga Harjumaa kontekstis, kus lapsed käivad paljuski maakonnakeskusse eriti just gümnaasiumiastmes, tähendab see täiendavat kulu,” lausus Saue vallavanem Andres Laisk.

Saue vald kaotaks ümberjagamise tõttu neli miljonit eurot aastas, kooli amortisatsiooni tasu nõuaks valla rahakotist veel ühe miljoni. Negatiivse stsenaariumi korral ei oleks vallal järgeva nelja aasta jooksul raha uute lasteaedade ega koolide ehitamiseks, kuigi noori peresid tuleb aina juurde.

Regionaalminister Madis Kallas lubab Harjumaa valdade lasteasutuste ehitamisteks CO2 meetmest  toetust maksta.

Loe rohkem:  Kallase Brüsselisse mineku teel on veel mitmeid pöördepunkte | Eesti

“Eestil on CO2 vahenditest arvestatav hulk vahendeid, mida saab kasutada koolide ja lasteaedade ehitamiseks CO2 alustel. Kui me saame sellest meetmest vähendada omaosaluse protsenti, saame ühe projekti mahtu suurendada Harjumaa piirkonnast. Kokku on selles meetmes 120 miljonit eurot, loomulikult sealt läheb palju ka teistesse piirkondadesse,” lausus Kallas.

“Mõned kohalikud omavalitsused peaksid selle reformi jõustumisel kaotama 500 000 kuni miljon (eurot). Kui me selles summas suudame CO2 anda investeerimisvõimekust juurde, siis sisuliselt nendel olukord ei tohiks kehvemaks minna. Me peame mingeid leevendusmeetmeid pakkuma välja Harjumaa omavalitsustele,” lisas ta.

Andres Laisa sõnul kehtivad CO2 meetme rahade kasutamisele väga tõsised piirangud ja tema sõnul on tegu paberile jääva lisavõimalusega, mille rakendamine ei tule Harjumaa valdadel välja.

“Kui on võimalus kusagilt raha taotleda, siis loomulikult see on väga hea. Praegu oleme seisus, et Tallinna ümbruse rikastel, lasterikastel omavalitsustel investeeringutele juurdepääsu ei ole,  Kui juurdepääs on, siis omaosalus on väga suur võrreldes teiste omavalitsustega,” märkis Viimsi vallavanem Illar Lemetti.

Viiendik Viimsi valla elanikest on lapsed, kellele omavalitsus peab tagama lasteaia- ja koolikoha. Lemetti sõnul näitab nende rehkendus, et kui ühe eaka kohta peab vald tegema kulutusi 500 euro kanti, siis lasteaias käiva lapse peale kulutab vald üle 5000 euro.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Tallinna kuldse ringi vallad on vastu tulude ümberjagamisele Eestis. Nad peavad oluliseks säilitada oma autonoomiat ja säilitada oma kohalikud eelarved. Nad usuvad, et kohalikud omavalitsused peaksid saama ise otsustada, kuidas oma vahendeid kasutada ning et tulude ümberjaotamine võib piirata nende arenguvõimalusi ja vähendada nende võimet pakkuda kvaliteetseid teenuseid oma elanikele. Sellega seoses on oluline leida tasakaal keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel ning tagada, et kõik osapooled oleksid huvitatud ja kaasatud otsuste langetamisse.

Loe rohkem:  Libeduse tõttu üha menukamad jäänaelad pole siseruumides oodatud | Eesti

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga