Jäälemineku keelu eirajaid on aasta-aastalt vähem | Eesti

Eestis on juba mitmeid aastaid järjest märgata positiivset suundumust seoses jäälemineku keelu eiramisega. Üha vähem inimesi otsustab riskida ning kõndida jääle ka siis, kui see on keelatud. Selline muutus näitab eestlaste teadlikkuse ja vastutustunde kasvu ühiskonnas ning aitab vältida ohtlikke olukordi ja õnnetusi. Jäälemineku keelu järgimine on oluline ohutusnõue ning see on muutumas Eestis aina rohkem tavapäraseks käitumiseks, kuna inimesed mõistavad paremini jääga kaasnevaid riske.

Alates möödunud nädalavahetusest kehtib üle Eesti siseveekogude jääle mineku keeld, kuna soojad ilmad on muutnud jääolud ohtlikuks või on see juba ära sulanud. Ametkonnad tõdevad, et aastatepikkune teavitustöö on kandnud vilja ning keelust üleastujaid jääb üha vähemaks.

Kuna Lämmijärvele on iseloomulik veealune tugev hoovus, siis on seal juba jää läinud ning jääle minemise keeldki kehtib juba üle nädala. Peipsi järvel hakkas see kehtima alles eelmise nädala pühapäevast.

Piirivalvurite sõnul võtavad kalurid jääle minemise keeldu aasta-aastalt järjest tõsisemalt.

“Kalamehed on – pean kiitma – väga tublid olnud, enne keelu tulekut juba kalamehed ise käisid väga palju vähem mototehnikaga järvel. Jääpraod, lahvandused olid hakanud lahti sulama, vaba vesi, ei saada üle pragude. Üldiselt käidi viimasel ajal juba jalgsi rohkem kalale kui tehnikaga ja kui kinni panime, järvejääle tuleku keelasime, siis probleeme ei olnud,” ütles politsei- ja piirivalveameti Mehikoorma teenistuse piirivalvur Davet Dorbek.

Dorbek lisas, et pigem on neil mure Lätist tulevate kaluritega, kelleni ei jõua info Eesti jääoludest.

“Läti meediasse tihtipeale ei jõua info, millal järv on lahti, kuskohast on suletud. Pigem on see kerge infosulg, see informatsiooni levitamine naaberriigi kalameesteni. Eks nemad ka tahtlikult midagi ei tee, pigem teadmatusest tuleb,” selgitas ta.

Jääle minemise keeld kehtib ka kõigil siseveekogudel peale Saadjärve, kuhu võib minna kuni 25. märtsini. Päästeameti sõnul pole neil seni Lõuna-Eestis ühtegi probleemi keelust üleastujatega olnud.

“Viimasel ajal järjest vähem. Inimesed ikkagi saavad juba aru, et kui on hoiatus antud, siis nad ei lähe jääle. Mõned üksikud võivad olla, aga kui on üleüldine keeld, siis üldiselt inimesed ikka kuulavad sõna,” rääkis päästeameti Võru komando meeskonnavanem Lauri Liping.

Kui hobiõngitsejate jaoks on jääle minemise keeld pigem kurb uudis,kuna tähistab see ju jää pealt õngitsemise hooaja lõppu, siis kutselistel kaluritel teeb see meele rõõmsaks.

“Ühtemoodi ta on kurb, et ei saa jää peal püüda. Võrguga tore püüda, aga teistmoodi. Jää alt on püütud juba kolm kuud peaaegu, natukene tahaks nagu laevaga ka sõita juba kala püüdma. Eelmisel aastal saime 27.- 28. märts, aga nüüd juba 16. märtsil tõime esimese saagi ära laevaga,” rääkis kutseline kalur Margus Narusing.

Kokkuvõttes võib öelda, et jäälemineku keelu eirajate arv on aasta-aastalt vähenenud Eestis. See näitab, et teadlikkus ja järelevalve on paranenud ning inimesed on hakanud rohkem arvestama jäälemineku keeldudega. Oluline on jätkata ennetustööd ja teavitamist, et tagada ohutu jääleminek kõigile huvilistele. Samuti tuleb jätkata järelevalvet ja karistamist nende suhtes, kes keelde eiravad, et vähendada õnnetuste arvu veelgi ning tagada mereohutus kogu riigis.