Inspektsiooni hinnangul annab transpordiamet isikuandmeid liiga kergelt välja | Majandus

2227011h0bbat24

Eestis on tõstatunud küsimus transpordiameti liigsest isikuandmete väljaandmisest. Inspektsiooni hinnangul on ameti praktika isikuandmetega liiga kergekäeline, tekitades muret inimeste privaatsuse kaitsmise osas. See teema on muutunud üha olulisemaks digitaalses maailmas, kus isikuandmed on kaitstavad ja nende väärkasutusest tekib suur oht. Kuidas see olukord areneb ja millised võimalikud tagajärjed võivad olla, on küsimused, mis vajavad vastust ja tähelepanu majandussektoris.

Andmekaitse inspektsiooni hinnangul saavad eraettevõtted Eestis erinevatele andmeregistritele liiga lihtsalt ligi. Inspektsioonis käib järelevalvemenetlus liiklusregistri suhtes, kes nende hinnangul müüb inkassofirmadele liiga palju isikuandmeid.

Andmekaitse inspektsiooni hinnangul annab transpordiamet liiga kergekäeliselt andmeid ettevõtetele välja.

“Meil on menetlus pooleli transpordiameti liiklusregistri suhtes, kus on välja tulnud, et eraettevõtetel on otse juurdepääs liiklusregistriandmetele. Ja kui neil on soov teda saada, kellele kuulub teatud numbriga auto, siis nad teevad selle kohta päringu ja selle info sealt saavad. Ja 2022. aastal, kui ma ei eksi, oli näiteks Julianus Inkasso teinud liiklusregistrisse 73 000 (päringu),” lausus andmekaitse inspektsiooni menetlusvaldkonna juht Liisa Ojangu.

Julianuse juhatuse liige Oliver Markvart ütles, et liiklustrahvide hulk üle 70 000 on tõepärane.

“Suurusjärk kuidagi ei üllata, meil on Eestis menetluses suvalisel ajahetkel ligi pool miljonit võlanõuet. Liiklusregistrist me saame vasteks isikukoodi või registrinumbri ja rahvastikuregistrist me saame isikukoodile vastava aadressi, e-maili ja mingitel  juhtudel võib-olla ka telefoninumbri, aga see on ka kõik,” ütles Markvart.

Suur osa nõuetest ongi väikeste parkimistrahvide eest, kallimas otsas on ka nõudeid tarbimislaenude eest. Markvart sõnul Julianuses andmed kindlasti ei leki ja keegi neid edasi ei müü. 

“Ma ausalt öeldes ei kujuta ette, kellele või mis puhul neid müüa võiks või kellel nende vastu huvi võiks olla. See kõneta meid mitte kuidagi,” nentis ta.

Loe rohkem:  Ratas: valitsus lapib magusa- ja automaksuga jõukatele tehtud kingitust | Majandus

“Paraku meil on menetlus käimas, kus me oleme tuvastanud, et  Krediidiregister OÜ annab neid rahvastikuregistrist saadud andmeid edasi ka järgmisele inkassofirmadele,” märkis Ojangu.

Eestis tegutseb kümmekond suurt inkassofirmat, kuid üheks oma tegevusalaks on selle märkinud paarsada ettevõtet. Inkassofirmad ei allunud seni Eesti riigi kontrollile, kuid nüüd peavad laenude võlgnevuste sissenõudmisega tegelevad ettevõtted taotlema aasta lõpuks finantsinspektsioonilt tegevusloa.

Uus seadus otsestelt andmekaitsega ei tegele, kuid finantsinspektsioon saab jälgida nende seaduspärast tegutsemist.

“Inkassoturg peaks korrastuma, et kõik isikud, kes tahavad võlgade sissenõudmisega tegelda sellisel kujul, peavad hakkama finantsinspektsioonile aru andma, inimestele endale aru andma. See kõik muutub läbipaistvamaks. Ja loodetavasti neid vaidlusi ja ka kaebusi saab edaspidi vähem olema,” lausus rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt.

Kokkuvõttes näitab Inspektsiooni hinnang, et transpordiamet annab isikuandmeid liiga kergelt välja, mis võib kahjustada inimeste privaatsust ja turvalisust. Selline hoolimatu suhtumine isikuandmete käsitlemisse võib tekitada usalduskriisi nii ameti kui ka laiemalt riigi suhtes. Oluline on, et transpordiamet võtab selle hinnangu tõsiselt ning rakendab vajalikke meetmeid, et tagada isikuandmete õiguspärane ja turvaline töötlemine. See on oluline samm eesmärgiga luua usaldav ja vastutusvõimeline keskkond andmekaitses ja privaatsuses.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga