Ilvese hinnangul näitaks Rutte tõus NATO etteotsa taas Ida-Euroopa eiramist | Välismaa

2196787h0190t24

Ilvese hinnangul tõotab Mark Rutte tõus NATO etteotsa näidata taas Ida-Euroopa eiramist. See otsus on tekitanud pingeid ja muret piirkonna julgeoleku osas. Ida-Euroopa riigid tunnevad end järjekordselt vaesestatud ja ignoreerituna, kui lääneriigid keskenduvad omaenda huvidele. Kui NATO soovib tugevdada oma ühtsust ja usaldusväärsust, peab see võtma arvesse ka Ida-Euroopa riikide muret ja vajadusi. Ilvese sõnad kajastavad selgelt piirkonna mured ning annavad mõista, et olukord vajab kiiret lahendust ja mõistlikku lähenemist.

President Toomas Hendrik Ilves ütles ERR-ile, et tema hinnangul valitseb Lääne-Euroopas eelarvamuslik suhtumine Venemaad oma ajaloo tõttu lähemalt tundvatesse Ida-Euroopa riikidesse ning kui NATO uueks peasekretäriks valitakse Hollandi kauaaegne valitsusjuht Mark Rutte, siis on see sellise hoiaku ilmekas kinnitus.

“Paraku on meil 34 aastat kogemust sellega, et ei taheta kuulda, mida meie arvame. Ja nüüd näeme seda veel kord,” rääkis Ilves viidates Rutte võimalikule valimisele NATO etteotsa.

“Kandidaat, kelle on nii-öelda valinud USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa, on olnud 13 aastat peaminister ja kogu selle aja jooksul ei ole suutnud viia oma riigi kaitsekulutusi kahele protsendile SKT-st,” jätkas Eesti endine riigipea. “Kuidas see inimene hakkab nüüd rääkima seda nendele riikidele, mis ei ole veel saavutanud kahte protsenti, tulles ise riigist ja olles selle eest vastutav, mis ei suutnud seda teha?” küsis Ilves.

“Lisaks sellele me teame, et Rutte oli väga suur Nord Stream 2 toetaja. On väga kuulus pilt, kus ta eriti suure naeratusega, seistes Angela Merkel ja Dmitri Medvedevi taga, seal lausa hõiskab rõõmust, et nüüd on Nord Stream 2 sõlmitud,” jätkas Ilves.

“Ja no mõni nädal tagasi hakkas ta arutama, kuidas me peame suhted Venemaaga taastama, kui sõda on läbi. Minu meelest NATO peasekretär võiks pigem mõelda sellele, kuidas NATO saaks läbi, mitte muretseda, kuidas me hakkame suhteid Venemaaga taastama, kui sõda on läbi,” lisas Ilves.

Loe rohkem:  Ovsjannikova: ajakirjanikul on Venemaal ainult üks valik | Välismaa

Rääkides Ida-Euroopa riikide alavääristamisest, tõi Ilves välja Euroopa Komisjoni endise asepresidendi, Hollandi poliitiku ja kunagise välisministri Frans Timmermansi kommentaari, kes ütles mullu novembris Kaja Kallase šansse NATO peasekretäri kohale hinnates ütles, et Kallas on küll väga kvalifitseeritud, aga ta tuleb riigist, mis piirneb Venemaaga.

“No mõelda, et meil on kõige pikemaaegsem NATO peasekretär norralane Jens Stoltenberg, siis emba-kumba: kas Euroopa Komisjoni asepresident ei tunne Euroopa geograafiat või ta on eelarvamusliku suhtumisega idaeurooplastesse,” rääkis Ilves.

“Või meenutagem kas või [Soome endist presidenti] Tarja Haloneni, kes teatas, et eestlased protesteerisid Vene rünnaku vastus Gruusias, sest me kannatame posttraumaatilise stressi all kuna me olime Nõukogude Liidus. Sellega õigustas ta seda, et Soome ei ütle midagi Gruusia vallutamise kohta,” jätkas Ilves.

“Nii et see on päris pikaajaline suhtumine meisse ja ma võin siin loetleda pikalt,” lisa ta.

“Minu meelest see Timmerani väljaütlemine kui ka varasem Haloneni väljaütlemine iseloomustab suhteliselt hästi sellist suhtumist, et Ida-Euroopa riigid on liiga Vene-vastased selmet mõelda, et nendel inimestel on kogemused,” rääkis Ilves. Ta nimetas seda lääne soovunelmlikuks suhtumiseks Venemaasse, mis ilmnes ka kahe aasta tagusel Müncheni julgeolekukonverentsil, neli päeva enne Venemaa rünnaku alustamist, kui Ida-Euroopa riigid hoiatasid sõja eest, läänepoolsed riigid aga ütlesid, et Venemaa ei teeks mitte kunagi midagi sellist, sest see oleks lauslollus.

“Ja nüüd me näeme seda taas kord. Kui vaatame näiteks juhtivaid kohti Euroopa Liidus ja NATOs, siis me oleme nii selgelt vähemuses, alaesindatud, kus üksikute eranditega viimase 20 aasta jooksul on pea kõik kõrgemad ametipostid – Euroopa Komisjoni president, ülemkogu president, Euroopa Parlamendi president, NATO peasekretär – täiesti ebaproportsionaalselt kaldu lääne-eurooplaste suunas,” rõhutas Ilves. “Me ju moodustame veerandi Euroopa Liidu elanikkonnast, aga me ei moodusta veerandit, pigem umbes seitse protsenti nendest kohtadest, mis on pakutud.”

Loe rohkem:  Soome logistikafirma teenib Vene niklit vedades suurt raha | Välismaa

Ilvese hinnangul valitseb tema väljendatuga sarnane meelsus kogu 110 miljoni elanikuga Kesk ja Ida-Euroopa riigijuhtide seas. “Mis on lahti? Me võtame jälle kedagi, kes ei saa aru sellest, mis toimub. Et pigem valime inimese, kes ei tea midagi selle asemel, et kedagi, kes, kes nagu teaks midagi,” ütles Ilves Rutte kandidatuuri silmas pidades.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Ilvese hinnangul peegeldab Rutte tõus NATO etteotsa taas Ida-Euroopa eiramist ning seda tuleks tõsiselt võtta. Selline suhtumine võib tekitada pingeid NATO liitlaste vahel ja kahjustada alliansi ühtsust. Oluline on arvestada kõigi liikmesriikide huvidega ning tagada, et otsused oleksid läbimõeldud ja tasakaalustatud. Eesti peaks jälgima olukorda tähelepanelikult ja vajadusel kaitsma oma huve nii NATO-s kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga