Holland annab Ukrainale 24 hävitajat F-16 | Välismaa

2244867h6355t24

Tere tulemast Eestisse! Hollandi otsus anda Ukrainale 24 hävitajat F-16 on tekitanud palju kõneainet üle maailma. See samm näitab Hollandi tugevat toetust Ukraina julgeolekule ning on siiras märk sellest, et rahvusvaheline kogukond seisab Ukraina kõrval. Selline relvastuse üleandmine võib märkimisväärselt mõjutada piirkonna julgeolekut ning sellel on ka laiemad geopoliitilised tagajärjed. Hollandi otsus tekitab kindlasti arutelu ja kuigi see pole otse seotud Eestiga, on oluline olla kursis selliste suurte välispoliitiliste sammudega.

Oluline esmaspäeval, 5. veebruaril kell 17.21:

– Holland annab Ukrainale 24 hävitajat

– Lõssõtšanskis sai surma “Luhanski Rahvavabariigi” eriolukordade minister;

– Zelenski kinnitas, et kaalub Zalužnõi tagandamist;

– Ukraina peastaap: Avdijivka suunal käivad ägedad lahingud;

– Zelenski: vabariiklaste seas on radikaalseid hääli, kuid paljud toetavad Ukrainat;

– ISW: Vene sõjatööstus ei suuda varustada reservis olevaid väeosi;

– Zelenskõi sõnul on Venemaa ja Ukraina rindel patiseis;

– Zelenski sattus rindejoont külastades plahvatuste lähedale.

Holland otsustas anda Ukrainale lisaks veel kuus hävitajat F-16

Hollandi kaitseministeerium otsustas anda Ukrainale lisaks juba varem otsustatud 18 hävitajale F-16 täiendavalt veel kuus sama tüüpi hävitajat, ütles riigi kaitseminister Kajsa Ollongren esmaspäeval.

Detsembris ütles Hollandi peaminister Mark Rutte, et Hollandi valitsus otsustas valmistada ette 18 hävitajat F-16, et neid edasi Ukrainasse saata.

Holland on juba saatnud Rumeeniasse viis hävitajat F-16, mis on mõeldud seal Ukraina pilootide välja õpetamiseks.

F-16 on Ameerika neljanda põlvkonna mitmeotstarbeline kerge hävituslennuk, mis on kasutusel alates 1978. aastast. Seda peetakse kõige populaarsemaks neljanda põlvkonna hävitajaks, kokku on selliseid ehitatud üle 4600 ning neid kasutavad 25 riigi õhujõud.

Borrell sõidab visiidile Ukrainasse

Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrell teatas esmaspäeval, et on teel Ukrainasse, ning kordas üleskutset sõjas riiki rohkem abistada.

“Olen teel Kiievisse,” ütles Borrell Varssavis ajakirjanikele, lisades, et EL peab toetama Ukrainat kõigega, mida vaja.

Euroopa Liit jõudis neljapäeval kokkuleppele toetada Ukrainat nelja aasta jooksul 50 miljardi euroga, EL nimetas pärast Ungari vastuseisu ületamist saavutatud kokkulepet jõuliseks sõnumiks Venemaale.

Borrell ütles, et vaja on uut pingutust Ukraina relvastamiseks ja invasiooni võitmiseks.

“Küsimus ei ole üksnes ajas. Küsimus on meie tarnete kvaliteedis ja kvantiteedis. Ning muidugi peame tegema rohkem ja kiiremini, sest Ukraina peab saavutama edu,” ütles Borrell.

Tegemist on Borrelli neljanda visiidiga Ukrainasse alates Venemaa sissetungist 2022. aasta 24. veebruaril.

Lõssõtšanskis sai surma “Luhanski Rahvavabariigi” eriolukordade minister

Luhaski oblasti okupeeritud Lõssõtšanski linnas suri pagarikoda tabanud tulistamises kohaliku Vene okupatsioonivalitsuse eriolukordade minister Aleksei Poteleštšenko, väidab Vene riigimeedia.

Kokku suri laupäeval toimunud rünnakus Venemaa väitel 28 inimest.

Vene okupandid süüdistavad rünnakus Ukrainat, samas Ukraina väed ei kommenteeri toimunut.

Zelenski kinnitas, et kaalub Zalužnõi tagandamist

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas teleusutluses, et kaalub relvajõudude juhi kindral Valeri Zalužnõi tagandamist. 

Zelenski ütles pühapäeva õhtul eetrisse antud usutluses Itaalia telekanalile RAI, et kaalub seda osana laiemast küsimusest, milline peaks olema Ukraina edasine tee. Zelenskõi sõnul on vaja “ümberlülitust, uut algust”, tema sõnul ei ole küsimus ühes inimeses, vaid riigi juhtkonna suunas. 

“Ma mõtlen sellele asendamisele, kuid ei saa öelda, et me vahetame välja ühe inimese,” ütles Zelenski. “Sellest rääkides pean silmas rea riigi juhtide väljavahetamist, mitte ainult muudatusi ühes valdkonnas, näiteks relvajõududes. Kui tahame võita, peame kõik liikuma samas suunas, veendunud võidus. Me ei tohi lasta end heidutada, meil peab olema õige positiivne energia.”

Tegemist on Zelenski esimese kinnitusega, et ta kaalub populaarse Zalužnõi väljavahetamist. Ukraina ja lääne ajakirjanduse teatel tegi Zelenski Zalužnõile eelmisel nädalal ettepanekuga tagasi astuda, kuid kindral keeldus. Zalužnõi ei ole teemat kommenteerinud. 

2244867h6355t24

Eelmise aasta lõpus ütles Zelenski, et lükkas tagasi sõjaväe taotluse kuni 500 000 inimese mobiliseerimiseks ning nõudis täpsemat infot mobilisatsiooni korraldamise ja rahastamise kohta. 

Zalužnõi ja Zelenski erimeelsused tulid esimest korda avalikuks eelmise aasta sügisel, kui kindral tunnistas usutluses ajakirjale The Economist, et võitlus Venemaa vastu on takerdunud. 

Väejuht: Ukraina ootab F-16-d ja kaugrakette

Järgmised sõjalise abi paketid Ukrainale hõlmavad lennukeid F-16 ja rakette lennuulatusega 300-500 kilomeetrit, ütles Ukraina relvajõudude ühendjõudude ülem Serhi Najev.

Loe rohkem:  Trump palus ülemkohtul tõkestada otsus puutumatuse puudumise kohta | Välismaa

“Järgnevates sõjalise abi pakettides ootab Ukraina lennukeid F-16 ja rakette, mille lennuulatus on 300–500 kilomeetrit, võimaldades Ukraina kaitseväel saavutada lahinguväljal veelgi suuremat edu ja vabastada meie ala vaenlase käest,” ütles Najev Ühendväejuhatuse Facebooki lehel avaldatud usutluses.

Tema sõnul täienes Ukraina arsenal juba moodsate relvadega droonidest kõrgetasemeliste õhutõrjesüsteemideni ning Ukraina sõjavägi on nende kasutamise väga kiiresti selgeks saanud. Najev väljendas veendumust, “et ühelgi maailma riigil ei ole nii mitmekesiseid relvi kui Ukrainal.”

“Tänu partnerriikide ainelisele ja tehnilisele abile said Ukraina relvajõud lääne suurtükid, mis ületavad taktikaliste ja tehniliste omaduste poolest sarnaseid Vene suurtükke. Muuhulgas on jutt välihaubitsatest M777A1, FH70 ja ja iseliikuvatest suurtükkidest Caesar, AHS Krab, PzH-2000, M109, mis koos vastupatareisüsteemide ja luuredroonidega võimaldasid ukrainlastel vastase mitmekordse ülekaalu tasa lülitada,” märkis väejuht.

Samas märkis ta, et ​​vaenlase poolt on praegu suurimaks ohuks raketi- ja õhurünnakud, milles kasutatakse kaugpommitajaid, operatiiv-taktikalisi raketisüsteeme Iskander, ülihelikiirusega süsteeme H-47M Kinžal, õhutõrjeraketisüsteeme S-300/400 ja Shahed-tüüpi Iraani kamikaze droone. “

Ukraina peastaap: Avdijivka suunal käivad ägedad lahingud

Ukraina peastaabi teatel käivad Avdijivka suunal ägedad lahingud. Kokku toimus ööpäevaga 78 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel, sealjuures ründasid Vene väed tervelt 44 korda Avdijivka suunal.

Ka Marjinka suunal käib pingeline lahingutegevus, kokku leidis sel suunal ööpäevaga aset 14 Vene rünnakut.

Veel ründasid Vene väed viis korda okupeeritud Hersoni oblasti paremkaldal olevat Ukraina sillapead, neli korda Zaporižžja suunal, kolm korda Lõmani suunal ja veel kolm korda Bahmuti suunal.

Venemaa tegi kokku ühe raketi- ja 43 õhurünnakut ning tulistas 51 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina kaitsjate positsioonide ja Ukraina asulate pihta.

Kokku sattus Vene suurtükitule alla üle 150 asula Tšernihivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja, Dniprovetrovski, Hersoni ja Mõkolajivi oblastis.

Samal ajal tabas Ukraina õhuvägi ööpäevaga viis Vene sõdurite koondumispaika.

Zelenski: vabariiklaste seas on radikaalseid hääli, kuid paljud toetavad Ukrainat

Ukraina president Volodõmõr Zelenski vihjas intervjuus Itaalia telekanalile RAI1, et ta on mures võimaliku Donald Trumpi tagasivalimise pärast, vahendab Bloomberg.

Siiski rõhutas Zelenski, et USA vabariiklaste seas on palju Ukraina toetajaid.

“Ma tahan uskuda ja loota et kui USA-s toimuvad muutused, [nende] seisukoht jääb samaks. Vabariiklaste seas on radikaalseid hääli, kuid on samuti palju neid, kes toetavad Ukrainat,” ütles president.

USA kongress arutab Ukraina abipaketti. Kuigi USA senatis leidub toetust Ukraina abistamisele nii demokraatide kui vabariiklaste poolt, siis USA esindajatekoja vabariiklasest spiiker Mike Johnson ütles, et ta ei kavatse senati eelnõu üle lähiajal hääletust korraldama. Endine USA president ja vabariiklaste eeldatav presidendikandidaat Donald Trump on kutsunud saadikuid üles abipaketti mitte toetama.

Samuti vihjas Zelenski intervjuus, et ta kaalub laiemaid muutusi Ukraina sõjaväes ja ühiskonnas.

ISW: Vene sõjatööstus ei suuda varustada reservis olevaid väeosi

Mõttekoja ISW analüütikute sõnul suudab Venemaa praegust operatsioonide tempot sõjas hoida, samuti toimub pidev Vene sõjatööstuse tootmisvõimekuste laiendamine. Siiski ei suuda Venemaa mõttekoja hinnangul varustada samal ajal lisaks sõjategevuses osalevatele väeosadele ka oma reserve.

Ukraina sõjaanalüütiku Kostjantõn Mašovetsi sõnul on Venemaal 60 000 kuni 62 000 sõdurit reservis olevates väeosades, kuid ainult 20 000 neist on varustatud relvade ja sõjatehnikaga. Enim Vene reserve on Bahmuti ja Avdijivka suuna eest vastutaval lõuna vägede rühmal.

Suuruselt kolmandad reservid on Dnepri vägede rühmal, mis okupeerib Hersoni oblasti Dnepri jõest ida pool jääva ala. Varem teatasid Ukraina ametnikud, et Venemaal on kokku 70 000 sõdurit Hersoni oblasti okupeeritud osas, kuid enamik neist ei viibi Dnepri jõe lähedal, vaid opereerivad tagalas.

Kõige vähem reserve on Lõmani suunal ründavatel Vene üksustel.

Samas arvavad ISW analüütikud, et Venemaa suudab vabalt liigutada reserve kogu rindejoone ulatuses, kui see säilitab 2024. aasta jooksul initsiatiivi rindel. Samas kui Ukraina suudab lisaks aktiivsele kaitsele korraldada ka rünnakuid, kaotab Venemaa initsiatiivi ning võimet ise valida kus, millal ja mis ulatuses lahingutegevus toimub.

Mašovets ütles samuti, et Venemaa suudab toota aastas kokku 250 kuni 300 moderniseeritud või täiesti uut tanki ning lisaks remontida veel 250 kuni 300 tanki, mis said kahjustusi lahingutegevuses või viibisid pikka aega ladudes.

Loe rohkem:  India tervitas Macroni rahvuspüha aukülalisena | Välismaa

Seetõttu hindab ISW, et Venemaa suudab ainult katta oma jooksvaid kaotusi ning reservis olevate üksuste varustamiseks sõjatööstuse tootmismahtudest ei jätku.

Samas ütles detsembris Läti kaitseministeeriumi kantsler Janis Garisons, et Venemaa suudab toota ja remontida 100 kuni 150 tanki kuus ning Vene julgeolekunõukogu asejuht Dmitri Medvedev väitis 2023. aasta märtsis, et Venemaa suudab toota 1500 tanki aastas.

Isegi kui need kõrged hinnangud vastavad tõele, et piisa ISW sõnul sellisest tootmismahust senisest suuremaks mobilisatsiooniks, mida oleks vaja ründeoperatsioonide läbiviimiseks.

ISW hindab jätkuvalt, et Venemaa suudab laiendada sõjatööstuse tootmismahte sel aastal juhul, kui see säilitab initsiatiivi lahinguväljal kogu aasta jooksul. Samas ei piisa ka suurematest tootmismahtudest võimalike uute mobiliseeritute või ajateenijate varustamiseks.

Zelenski sõnul on Venemaa ja Ukraina rindel

1707125544 2243820he3e1t24

patiseis

Venemaa ja Ukraina rindel on patiseis ja Ukraina vajab kaasaegseid tehnilisi vahendeid, et seda muuta, rääkis president Volodõmõr Zelenski pühapäeval intervjuus Itaalia meediakanalile RAI1, mida vahendas uudisteagentuur UNIAN.

“Mis puudutab sõda rindel, siis see on patiseisus. See on fakt, sest varustusega oli viivitusi ja viivitused tähendavad vigu. Me võitleme terroristide vastu, kellel on üks maailma suurimaid armeesid  ja nende võitmiseks vajame me kaasaegseid tehnilisi vahendeid,” ütles riigipea.

Zelenski sõnul on samas Ukraina mereväeoperatsioonil positiivseid tulemusi.

“Venemaa kaotas palju laevu ja Mustale merele õnnestus meil ehitada viljakoridor. Et see majandust mõjutav pragmaatiline osa operatsioonist sai positiivselt ellu viidud,” tõdes president.

Zelenski ise teatas pühapäeval, et külastas lõunarindel Robotõne küla, mille ukrainlased võtsid Vene väelt tagasi mullu suvel, kuid mida vaenlane nüüd taas ägedalt ründab.

“Zaporižžja oblast. Robotõne. 65. mehhaniseeritud brigaadi asukoht. Ma rääkisin kaitsjatega, tänasin neid ja andis üle riiklikud autasud,” edastas Zelenski sotsiaalmeedias.

“On au olla täna siin,” sõnas president.

Facebooki postitatud videol võis näha, kuidas mundris president kohtus sõduritega pimedas ruumis, mis nägi välja nagu maa-alune kelder.

“Mul on suur au täna siin viibida, et teid autasustada, sest teie õlul on nii raske ja otsustav missioon tõrjuda vaenlane ja võita see sõda,” rääkis Zelenski võitlejatele.

“Soovin teile võitu, tahan teid autasustada ja soovin, et teeksite kõik, et see võit kiiremini saavutada,” lisas president.

Zelenski sattus pühapäeval Robotõnes plahvatustele suhteliselt lähedale, ütles hiljem riigipea pressiesindaja.

“See on Robotõne ja seal toimub aktiivne vaenutegevus. Nii et plahvatused toimusid suhteliselt lähedal,” kinnitas presidendi pressiesindaja Serhi Nõkõforov.

“Aga ma ei dramatiseeriks olukorda,” lisas kõneisik.

Zelenski sattus rindejoont külastades plahvatuste lähedale

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sattus pühapäeval rindekülas Robotõnes plahvatustele suhteliselt lähedale, ütles riigipea pressiesindaja.

“See on Robotõne ja seal toimub aktiivne vaenutegevus. Nii et plahvatused toimusid suhteliselt lähedal,” kinnitas presidendi pressiesindaja Serhi Nõkõforov.

“Aga ma ei dramatiseeriks olukorda,” lisas kõneisik.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 810 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 389 560 (võrdlus eelmise päevaga +810);

– tankid 6348 (+5);

– jalaväe lahingumasinad 11 822 (+4);

– suurtükisüsteemid 9349 (+18);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 979 (+0);

– õhutõrjesüsteemid 664 (+1);

– lennukid 332 (+0);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 7173 (+0);

– tiibraketid 1847 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 12 412 (+19);

– laevad / paadid 24 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1486 (+7).

Hollandi otsus anda Ukrainale 24 hävitajat F-16 on oluline samm Ukraina julgeoleku tugevdamisel. See näitab Hollandi pühendumust toetada Ukraina vastupanu Venemaa agressioonile. Samuti aitab see Ukrainal oma kaitsevõimet parandada ja valmistuda võimalikeks konfliktideks piirkonnas. See otsus võib aidata stabiliseerida olukorda Ida-Euroopas ning tugevdada NATO liikmesriikide ja nende partnerite julgeolekut. Siiski on oluline jälgida, et relvade tarnimine toimuks vastavalt rahvusvahelistele normidele ja et see ei süvendaks konflikte piirkonnas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga