Helsingi hakkas lume merrekallamise kohas diiselmootoriga mulle tegema | Välismaa

2250234h9d2at24

Tere tulemast Eestisse! “Helsingi hakkas lume merrekallamise kohas diiselmootoriga mulle tegema” tähendab, et Helsingi on hakanud lumesadu koristama diiselmootoriga masinatega. See on oluline samm keskkonnasõbralikuma lumesadude koristamise suunas. Välismaalased on põnevil sellest innovatsioonist ja loodame, et ka meie saame sellest eeskujust võtta. Igal juhul tervitame teid avasüli Eestis ja loodame, et teie viibimine siin saab olema meeldejääv ja nauditav.

Igal aastal kallab Helsingi linn Hernesaari piirkonnas merre kuni 30 000 autokoormat linna tänavatelt koristatud lund. Nüüd on sinna paigaldatud mullikardin, mis peaks takistama lumega kaasa tulnud prügi merre liikumist.

Meres vedelevad räpased lumehelbed. Nende vahel sõidab väike alumiiniumpaat, kuhu kaks kollastes vestides meest koguvad prügi.

Veoautod veavad lund Helsingi kesklinna tänavatelt Soome lahe rannikul asuva Hernesaari asumi tippu. Vastaskaldal on Suomenlinna, Harmaja ja Pihlajasaari.

Ala on merepoolsest küljest piiratud punase barjääriga. Selle kõrval tekivad veepinnale muljetavaldava kiirusega suured ringid. Tegemist on põhjast pinnale tõusvate õhumullidega.

Õhumullide tekitamise eesmärk on lume merre lükkamisest tingitud keskkonnamõju vähendamine. Merre on paigaldatud mullikardin, mis ulatub merepõhjast kuni merepinnani. Umbes 600 meetri pikkune mullikardin koosneb kahest õhukompressorist ja kolmest merepõhja asetatud voolikust, milles on tehtud iga pooleteise sentimeetri järel augud.

“Meres pumbatakse õhku voolikutesse. See tekitab palju pinnale kerkivaid mulle,” ütleb Soome rahvusringhäälingule Ylele projektijuht Erkki Sarvi Helsingi linnakeskkonna osakonnast.

Seni on prügi liikumist väljaspool vastuvõtuala takistatud poide abil. Prügi on veepinnalt kogutud ka paadiga. Projektijuht Sarve sõnul on mullikardin märkimisväärne edasiminek.

“Uuringute järgi takistab mullikardin ühest millimeetrist kuni meetrini ulatuvate prügiosakeste levimist piirkonnast väljapoole,” ütleb ta.

Aastas tuuakse Hernesaari asumisse kesklinna tänavatelt umbes 20 000 kuni 30 000 veoauto koormat lund. Lumi sisaldab umbes 3 kuni 5 kaubaalust prügi.

Loe rohkem:  Netanyahu: keegi ei peata Iisraeli saavutamast võitu Hamasi vastu | Välismaa

Nii koguneb talve jooksul merepõhja palju jäätmeid. Sügisel tõstetakse need merest välja.

“Lume sees on muuhulgas papp, puit, plast, pudelid ja suitsukonid,” ütleb projektijuht.

Mullikardina süsteemi paigaldamine läks linnale maksma umbes 150 000 eurot. Tegevuskulud on praegu 2000 kuni 3000 eurot päevas.

“Esialgu töötavad õhukompressorid diislikütuse peal, mistõttu on jooksvad kulud üsna suured. Oluliselt langevad need järgmisel talvel, kui kompressorid pannakse töötama elektri peal,” lubab Sarvi.

Mullikardin on ostetud Kanadast. Seal on sarnaselt tõkestatud prügi sattumist järvedesse ja merre jõesuudmetes. Ka Hollandis kasutatakse kanalites mullikardinat.

Süsteem paigaldati Hernesaari piirkonda, kuna lume vastuvõtmist võimaldav keskkonnaluba eeldas merepõhjast maapinnani ulatuvat konstruktsiooni, mis takistab prügi levikut. Mullu septembris andis regionaalamet linnale ajutise keskkonnaloa lume merre kallamiseks. Keskkonnaluba kehtib kuni 2031. aasta oktoobri lõpuni.

“Loodame, et saame ala seniks kasutada, sest see on kesklinna korrashoiu seisukohalt oluline,” ütleb Sarvi.

Helsingi eesmärk on lõpetada 2033. aastaks lume kallamine merre. Hernesaari lume vastuvõtupunkt tahetakse asendada kahekümnest väikesest sulatamispunktist koosneva võrgustikuga, mis suudaks talve jooksul sulatada kokku üle 35 000 koorma lund. Kohalikud sulatamispunktid lühendaksid ka lume transpordiks kuluvaid vahemaid.

Võimalik keskkonnakaitseseaduse muudatus võib peatada lume merre kallamise aga plaanitust kiiremini.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Helsingi otsus hakata linnatänavatel lund diiselmootoriga sulatama on vastuoluline. Kuigi see võib olla kiire ja tõhus viis lume eemaldamiseks, tekitab see samal ajal ka keskkonnariske ja õhusaaste probleeme. Samuti võib see kahjustada linnapilti ja halvendada linna elukeskkonda. Tulevikus võiks Helsingi kaaluda alternatiivseid ja keskkonnasõbralikumaid meetodeid lume eemaldamiseks, et tagada linnapildi ja elukeskkonna hea kvaliteet ning vähendada keskkonnariske.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga