Helena-Mariana Reimann: tantsupeol osalevad rühmad kõigist maakondadest | Arvamus

2249367h66cft24

Tantsupidu on Eestis alati olnud oluline sündmus, mis toob kokku rühmad kõigist maakondadest, et üheskoos tähistada ja jagada rahvatantsu ilu. Helena-Mariana Reimann on sel aastal kaasatud tantsupeo korraldamisse ning tema entusiasm ja pühendumine on andnud tantsupidule uue hingamise. Tema juhtimisel osalevad tantsupeol rühmad kõigist maakondadest, tuues kaasa mitmekesisuse ja kireva kultuurilise kaleidoskoobi. Tantsupeol osalevad rühmad on valmis näitama maailmale Eesti rahvatantsu jõudu ja ilu ning sel aastal on oodata erakordset etteastet.

Ühtegi lasterühma tantsupeolt välja jäetud ei ole. Pigem on õige öelda, et lapsi kaasati võimalust mööda kolmes piirkonnas, kuid kogu lavastusgrupi olulisim eesmärk oli luua võimalused võimalikult paljudele täiskasvanute segarühmadele, kirjutab Helena-Mariana Reimann.

XXI tantsupeo loomine algas 1,5 aastat tagasi, mil kunstiline toimkond alustas tööd minu kui pealavastaja kunstilise kontseptsiooniga. Ideekavand tugines arusaamal, et äsja toimunud noorte tantsupeo järel vajavad pandeemia tõttu nüüd kogu tähelepanu kogukondlikult tantsupeoks valmistuvad täiskasvanute tantsurühmad.

Sellest lähtuvalt sündis idee läheneda pisut teistmoodi rühmaliikide jaotusele ning tantsurühmade liigipõhise jaotuse asemel jagada Eesti erinevateks piirkondadeks. Selline lähenemine annab kokkuvõttes rohkematel täiskasvanute tantsurühmadel peost osa saada. Kontseptsiooni sai nimeks “Suguvõsa kokkutulek”.

Tantsupeo traditsioon on möödunud 90 aasta jooksul olnud pidevas arengus, kuid ilmselt võiks suurimaks arenguhüppeks pidada 60 aasta tagust otsust teha lastele ja noortele eraldi pidu. See otsus oli tingitud vajadusest luua võimalus laste ja noorte rühmade võimalikult varaseks kaasamiseks tantsupeo liikumisse.

Laste ja noorte tantsurühmi oli siis ja on ka praegu sedavõrd arvukalt, et üht ühist ja suurt tantsupidu, millel osaleksid kõik Eestis tegutsevad rühmad, Kalevi staadionile lavastada ei ole võimalik.

Seetõttu on traditsioon juba viimased 60 aastat kulgenud nii, et iga viie aasta järel toimuvad laste ja noorte tantsupeod, kus ainult vahel harva osalevad külalistena ka täiskasvanute kollektiivid ning 1934. aastal alguse saanud nn üldtantsupidudel osalevad peamiselt täiskasvanute kollektiivid ning mõned üksikud laste ja noorte rühmad on nendel pigem külalisesineja rollis.

Loe rohkem:  Tõnis Vau: alanud on reservväelaste aasta | Arvamus

Järgmiseks, XXI tantsupeoks on kunstiline toimkond, kuhu kuuluvad tublid ja tunnustatud tantsujuhid üle terve Eesti, ette valmistanud erilise piirkonnapõhise tantsupeo etenduse. Eesti jagati kaheksaks piirkonnaks: läänerannik (saared, Läänemaa ja Lääne-Harjumaa), põhjarannik (Ida-Harjumaa, Lääne- ja Ida-Virumaa), Tartu-Voore (Tartumaa ja Jõgeva), kagukant (Võrumaa ja Põlvamaa), Sakala (Viljandimaa ja Valgamaa), keskpõrand (Raplamaa ja Järvamaa), Pärnumaa (Pärnu ja Pärnumaa) ning pealinn (Tallinn).

Sarnasel viisil ei korraldata tantsupidu esimest korda ning viimati toimus see 30 aastat tagasi, 1994. aastal, mil etenduse pealavastaja oli legendaarne Mait Agu.

Lisaks on uue ja väga erilise liigina kaasatud ka Eestist kaugemal tegutsevad tantsurühmad ning nende liik on nimeks saanud “Üleilma”. See tähendab, et Eestist kaugemal tegutsevad kollektiivid saavad sellel korral võimaluse oma tantsu täiesti eraldi liigina esitleda.

“Kolme piirkonna tantsulavastajad on kaasanud ka lasterühmad ning erinevas vanuses lapsed osalevad lääneranniku, kagukandi ja keskpõranda piirkonnas.”

Samuti on peol neli niinimetatud üle-eestilist liiki: kaks naisrühmade liiki, võimlemisrühmad ja valiksegarühmad. Nemad valmistuvad peoks – kui nii võib öelda –traditsiooniliselt ja liigipõhiselt, mitte piirkonnapõhiselt, nagu teised. Kolme piirkonna tantsulavastajad on kaasanud ka lasterühmad ning erinevas vanuses lapsed osalevad lääneranniku, kagukandi ja keskpõranda piirkonnas.

Valiku nende piirkondade kasuks tingis muuhulgas tõdemus, et täiskasvanute tantsurühmi nendes piirkondades on vähem, mistõttu on võimalik kaasata ka lasterühmi. Nendest piirkondadest osales vähem lasterühmi ka XIII noorte tantsupeol. Gümnaasiumiealised noored on kaasatud kõikjalt üle Eesti, sh ka näiteks Ida-Virumaalt.

Seega on oluline rõhutada, et ühtegi lasterühma kusagilt välja jäetud ei ole. Pigem on õige öelda, et lapsi kaasati võimalust mööda kolmes piirkonnas, kuid kogu lavastusgrupi olulisim eesmärk oli luua võimalused võimalikult paljudele täiskasvanute segarühmadele.

Loe rohkem:  Lauri Laats: tuumajaamast ei saa olla juttu enne, kui võrgud on korras | Arvamus

See on eriti oluline just nüüd, mil äsja toimunud noorte tantsupidu näitas, et koroonast taastumine võtab aega ja suurpidu aitas noorterühmadel sellest pandeemiatardumusest üle saada. Nüüd on oluline, et suurpidu ka täiskasvanud tantsijad tantsu juurde kõik tagasi tooks.

2025. aasta tantsupeo etendusel jutustavad erinevad piirkonnad erinevaid lugusid ning keskseks ideeks on suguvõsa kokkutuleku korraldamine. Etenduses näeme, kuidas selleks suursündmuseks valmistutakse ning kuidas see kirju ja väga erinevatest karakteritest koosnev kogukond lõpuks kohtub 

Rahvatants on ikka käinud põlvkondade kaupa ning kui vanemad tantsivad, võtavad sellest eeskuju ka lapsed. See on aidanud valdkonnal juba aastakümneid kesta. Nüüdseks on kunstiline toimkond oma tööga jõudnud selleni, et tantsud on valitud ja loodud ning peagi jõuavad tantsuõpetajateni tantsukirjeldused ja tuhanded tantsijad saavad tantse õppima asuda.

Esimestel kohtumistel, äsja lõppenud terepäevadel, oli selgesti tajutav kogukondlikkus ning tantsurühmade juhendajad väljendasid kohtumistel kontseptsioonile poolehoidu.

Samal ajal tean tantsuõpetajana väga hästi, et suhteliselt harva toimuv tantsupidu ei saa olla ainus motivaator, mis inimesi tantsuharrastuse juures hoiab. Nii tuleb igas rühmas, igas koolis, igas linnas ja maakonnas teha igapäevaselt tööd selle nimel, et pakkuda põnevaid väljakutseid tantsijatele ka pidude vahelisel ajal. Jõudu ja kokkuhoidmist meile kõigile selleks ning kohtumiseni XXI tantsupeol “Iseoma”, mis toimub 3.-6. juulini 2025. aastal Tallinnas. 

Kokkuvõttes võib öelda, et Helena-Mariana Reimanni artikkel tantsupeol osalevatest rühmadest kõigist Eesti maakondadest näitab selgelt, kui oluline on tantsupidu eestlaste kultuuripärandi ja rahvusliku identiteedi jaoks. Artikli kaudu selgub, et tantsupidu on mitte ainult sündmus, vaid ka võimalus ühendada kõik maakonnad ja inimesed ühise eesmärgi nimel. Lisaks tõstab artikkel esile tantsupeo olulisust noorte jaoks, edendades nende sidet oma juurtega ja traditsioonidega. Kokkuvõttes julgustab artikkel kõiki eestlasi osalema tantsupeol ja hoidma au sees meie kultuuripärandit.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga