Haridusminister: puuduliku eesti keele oskusega on hetkel 1802 õpetajat | Eesti

Tere tulemast Eesti haridussüsteemi, kus keeleoskus on äärmiselt oluline. Viimaste uuringute kohaselt on selgunud, et hetkel töötab Eestis 1802 õpetajat, kellel on puudulik eesti keele oskus. See tekitab muret nii haridusministri kui ka kogu rahva seas, kuna emakeele õpetamine on üks olulisemaid valdkondi meie haridussüsteemis. Tahame tagada kvaliteetse hariduse kõigile õpilastele ning selleks on hädavajalik, et õpetajate eesti keele oskus oleks kõrgel tasemel. See on teema, millele me pühendume ja mille lahendamiseks töötame järjepidevalt.

Haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) andis ülevaate eestikeelsele haridusele ülemineku protsessist ning ütles, et praegusel hetkel on puuduliku keeleoskusega 1802 õpetajat, kellest 1092 on keelekursustel.

“15. jaanuari seisuga on nii lasteaedades kui ka koolides neid õpetajaid, kes ei vasta täna nendele keelenõuetele, mis 1. augustist kehtima hakkavad 1802 kooliõpetajat ja lasteaiaõpetajat, kellest 1092 on hetkel keelekursustel. Nad liiguvad sinna suunas, et nad sooritavad keeleeksami,” ütles Kallas valitsuse pressikonverentsil.

Ta märkis, et 1802-st 55 on riigikoolide õpetajad, ülejäänud on kohalike omavalitsuste pidamisel olevate koolide ja lasteaedade õpetajad.

“Kui me vaatame kui palju on C1 ja B2 taseme eksami tegijaid, siis need arvud on väga palju kasvanud. Kui 2022. aastal tegi C1 eksami 973 inimest Eestis, siis 2023. aastal tegi 1608 inimest C1 taseme keeleeksami. Ja kõige suurem osa neist on õpetajad,” rääkis Kallas.

Kallas sõnas, et kuigi keeletaseme eksameid sooritatakse väga usinalt, on umbes 40 protsenti koolis või lasteaias töötavatest õpetajatest puuduliku keeletasemega. “Tõenäoliselt on tegemist inimestega, kes 1. augustil koolis ja lasteaias tööd enam jätkata ei saa,” ütles ta.

Kallase sõnul on ministeerium lisanud veel ühe eksami aja selleks, et võimaldada suuremal hulgal inimestel eksamile pääseda.

Minister rääkis, et ootab 31. märtsiks kõikidelt kooli pidajatelt tegevuskavasid kuue kuni kümne aasta kohta.

Kallas lisas, et sel aastal avaneb veel 1000 kohta keeleõppe koolitustele. Lisaks on haridusministeerium suurendanud eesti keelest erineva keelega õpilaste õpetamise metoodika koolituste arvu.

Ta rääkis, et eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskavas tehtud muudatustest. “Ma kinnitasin need ministrina eelmise aasta lõpus. Peamised muudatused puudutavad seda, et me oleme viinud sisse tasemetööde tegemise kohustuse kõikidele ülemineku koolidele, ehk need 73 kooli, kes peavad üle minema eestikeelsele õppele, teevad kohustuslikus korras tasemetöid neljandates ja seitsmendates klassides selleks, et me saaksime jälgida ülemineku protsessi,” rääkis Kallas.

“Eelmisel sügisel, sellel õppeaastal tegid neljandad ja seitsmendad klassid nendes ülemineku koolides tasemetööd selleks, et me saaksime võrdlusandmeid. Nii, et kui tulevad järgmisel aastal need neljandad klassid, kes alustavad eesti keeles õpet, siis meil on võrdlusandmed selle õppeaasta neljandate klassidega,” ütles ta veel.

Kokkuvõttes on oluline tähele panna, et Eestis on hetkel 1802 õpetajat, kellel on puudulik eesti keele oskus. See on murettekitav olukord, kuna õpetajad mängivad olulist rolli keele õpetamisel ja säilitamisel. Haridusministril on vaja võtta meetmeid selle probleemi lahendamiseks ning tagada, et kõikide õpetajate eesti keele oskus vastab nõutavatele standarditele. Alles siis saame olla kindlad, et meie laste keeleõpe on kvaliteetne ja tulevikus on tagatud eesti keele säilimine ja areng.