Haridusminister: puuduliku eesti keele oskusega on 1802 õpetajat | Eesti

2229300h55bft24

Tere tulemast, mu kallid kaasmaalased! Täna kogunevad meie riigi haridusministri juhtimisel arutama murettekitavat teemat – puuduliku eesti keele oskusega õpetajaid meie koolides. Raport näitab, et hetkel on 1802 õpetajal puudulik eesti keele oskus, mis võib mõjutada meie laste haridust ja tuleviku võimalusi. See on oluline teema, mis vajab meie kõigi tähelepanu ja lahendusi. Astugem koos sammu edasi, et tagada meie laste hariduse kvaliteet ja tulevik!

Haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) andis ülevaate eestikeelsele haridusele ülemineku protsessist ning ütles, et praegusel hetkel on puuduliku keeleoskusega 1802 õpetajat, kellest 1092 on keelekursustel.

“15. jaanuari seisuga on nii lasteaedades kui ka koolides neid õpetajaid, kes ei vasta täna nendele keelenõuetele, mis 1. augustist kehtima hakkavad 1802 kooliõpetajat ja lasteaiaõpetajat, kellest 1092 on hetkel keelekursustel. Nad liiguvad sinna suunas, et nad sooritavad keeleeksami,” ütles Kallas valitsuse pressikonverentsil.

Ta märkis, et 1802-st 55 on riigikoolide õpetajad, ülejäänud on kohalike omavalitsuste pidamisel olevate koolide ja lasteaedade õpetajad.

“Kui me vaatame kui palju on C1 ja B2 taseme eksami tegijaid, siis need arvud on väga palju kasvanud. Kui 2022. aastal tegi C1 eksami 973 inimest Eestis, siis 2023. aastal tegi 1608 inimest C1 taseme keeleeksami. Ja kõige suurem osa neist on õpetajad,” rääkis Kallas.

Kallas sõnas, et kuigi keeletaseme eksameid sooritatakse väga usinalt, on umbes 40 protsenti koolis või lasteaias töötavatest õpetajatest puuduliku keeletasemega. “Tõenäoliselt on tegemist inimestega, kes 1. augustil koolis ja lasteaias tööd enam jätkata ei saa,” ütles ta.

Kallase sõnul on ministeerium lisanud veel ühe eksami aja selleks, et võimaldada suuremal hulgal inimestel eksamile pääseda.

Loe rohkem:  Usaldus riigikogu ja valitsuse vastu aastaga langes | Eesti

Minister rääkis, et ootab 31. märtsiks kõikidelt kooli pidajatelt tegevuskavasid kuue kuni kümne aasta kohta.

Kallas lisas, et sel aastal avaneb veel 1000 kohta keeleõppe koolitustele. Lisaks on haridusministeerium suurendanud eesti keelest erineva keelega õpilaste õpetamise metoodika koolituste arvu.

Ta rääkis, et eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskavas tehtud muudatustest. “Ma kinnitasin need ministrina eelmise aasta lõpus. Peamised muudatused puudutavad seda, et me oleme viinud sisse tasemetööde tegemise kohustuse kõikidele ülemineku koolidele, ehk need 73 kooli, kes peavad üle minema eestikeelsele õppele, teevad kohustuslikus korras tasemetöid neljandates ja seitsmendates klassides selleks, et me saaksime jälgida ülemineku protsessi,” rääkis Kallas.

“Eelmisel sügisel, sellel õppeaastal tegid neljandad ja seitsmendad klassid nendes ülemineku koolides tasemetööd selleks, et me saaksime võrdlusandmeid. Nii, et kui tulevad järgmisel aastal need neljandad klassid, kes alustavad eesti keeles õpet, siis meil on võrdlusandmed selle õppeaasta neljandate klassidega,” ütles ta veel.

Overall, the statement by the Education Minister about the insufficient Estonian language skills of 1802 teachers is concerning. It highlights the importance of language proficiency in the education system and the need for continuous training and development for teachers. Improving the language skills of educators is crucial for creating a supportive and inclusive learning environment for all students. It is essential for the government and educational institutions to address this issue effectively and provide the necessary resources and support for teachers to enhance their language proficiency. This will ultimately contribute to the overall quality of education in Estonia.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga