Grimmikunstnik: fantaasiagrimmist keerulisem on teha vananevat grimmi | Film

Tere tulemast Eestisse! Siinse Filmimaailma uuusim hitt on “Grimmikunstnik: fantaasiagrimmist keerulisem on teha vananevat grimmi”. See lummav ja intrigeeriv film viib meid fantaasiamaailma, kus vananemine ja graatsiline vananev grimmi täpne tegemine on kunst, mida vaid vähed oskavad. Selle süžee ja visuaalne keel on silmapaistev ning pakub vaatajatele unustamatu elamuse. Astuge sisse selle filmi maagilisse maailma ja avastage võlu, mida pakub Eesti filmikunst.

Grimmikunstnik Küllikki Pert rääkis “Terevisioonis”, et kõige raskem on teha vananevat grimmi, mis oleks nii loomulik, et vaataja ei peagi seda üldse grimmiks. Ühe hea grimmi tegemise tunnus on oskuslik värvimine.

“Grimmikunstniku töö algab sellest, et filmi produktsioon võtab ühendust ja räägib loost. Siis loed materjali, kas see kõnetab. Kui nõusolek on antud, siis suures osas on see koostöö režissööriga, siis on protsessi kaasatud muidugi näitlejad, kuidas nemad oma rolli näevad, siis grimeerijad ise, kes vastavalt materjalile hakkavad seda maailma looma ning alati on kaasatud ka kostüümiosakond, et luua ühtne tervik,” selgitas grimmikunstnik Küllikki Pert, kuidas sünnivad filmides meisterlikult tehtud grimmid.

Perdi sõnul ei ole tihti neid suuri fantaasiagrimme kõige raskem teha, sest fantaasiaga võib ju teha mida iganes ja võimalusi on väga palju. “Rasked on loomulikud grimmid, kus pannakase mingi jupp näkku juurde, aga see tuleb kokku viia inimese oma nahaga. Näiteks vananevad grimmid on tihti rasked teha ja ka filmi “Vaesekesed” puhul, mis pälvis tänavu Oscari grimmi kategoorias, on kõik lisandid ikkagi näonaha osa.”

Suurte grimmide puhul on tihti ka suured meeskonnad. “Alustatakse sellest, et näitleja enda kehast võetakse jäljendid, et saada üldse oma näo peale hakata ehitama seda uut nägu, mida soovitakse saada. Seal võivad olla erinevad inimesed, kes võtab jäljendi, kes meisterdab valmis need tükid, kes valab lisandid, kes paneb need peale, kes värvib. Mujal maailmas on väga levinud ka see, et inimesed spetsialiseeruvad mingile väga kindlale suunale,” selgitas Pert.

Pert ise oleks tänavu Oscari andnud filmi “Maestro” grimmile. “Selles filmis võttis vananeva grimmi kõige viimase etapi tegemine Bradley Cooperile aega viis ja pool tundi. Tal kasutati veel ka kehalisandeid, kätelisandeid ja see kõik on väga pikk protsess. Väga oluline kogu selle protsessi juures on värvimine,” ütles Pert.

Väljakutsete rohkeid töid Perdi grimmikunstniku karjääris on olnud palju, aga üks tema viimase aja lemmikuid oli Soome film “Valgus, valgus, valgus!”, kuhu sai tehtud ka vananev grimm ja väga peente vahenditega.

Lõpetuseks võib öelda, et Grimmikunstnikud seisavad silmitsi suure väljakutsega luua vananevat grimmi, mis näeks välja usutav ja loomulik. Filmitööstuses peavad nad pidevalt arendama uusi tehnikaid ja kasutama kõrgekvaliteedilisi tooteid, et luua veenvaid vananemise efekte. Kuigi see võib olla keeruline ülesanne, on see oluline osa filmide loomisest, mis aitab luua usutavaid karaktereid ja viia publikut kaasa filmi maailma. Grimmikunstnikud teevad suurepärast tööd, et tuua fantaasiamaailmad ellu ja teha meile võimalikuks unustada argipäev ning sukelduda filmide maagiasse.