Eelarve täitmine jaanuaris ületas prognoosi | Majandus

2303964ha3fbt24

Eesti majandus on alustanud aastat tugevalt, ületades jaanuaris eelarve täitmise prognoose. See kinnitab riigi stabiilset majanduskasvu ja tõhusat finantsjuhtimist. Eelarve ületamine näitab, et Eesti majandus on vastupidav ja suudab edukalt toime tulla ka keerulistel aegadel. See positiivne areng annab lootust ja kindlustunnet nii ettevõtetele kui ka elanikele ning loob hea aluse jätkuvale edule ja arengule riigis.

Eelarvetulude laekumine jaanuaris ületas prognoosi. Kui füüsiliste isikute tulumaksu laekumised vähenesid, siis selle kompenseeris juriidiliste isikute tulumaksu laekumiste oodatust suurem kasv.

Rahandusministeeriumi pressiteate kohaselt tasuti jaanuari eest maksu- ja tolliametile 1,14 miljardit eurot maksutulu, mis tähendab maksutulu kasvu kiirenemist jaanuaris 9,7 protsendile võrreldes eelmise aastaga.

“Jaanuari eelarve täitmine ületab prognoosi. Oodatust rohkem on riigieelarvesse laekunud eelkõige juriidilise isiku tulumaksu, aga ka käibemaksu ja tubakaaktsiisi,” ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Tuvikene pressiteate vahendusel.

Tema sõnul on palgafondi kasv võrreldes eelmise aasta keskmisega oluliselt aeglasem, mis mõjutas ka tööjõumaksude tasumist – sotsiaalmaksu tasumise jaanuari kasv oli eelmise aasta rekordilähedasest keskmisest ligi kolme protsendi võrra madalam.

2303964ha3fbt24

Jaanuaris kiirenes palgafondi kasv võrreldes detsembriga, töökohtade arv oli väikses languses. Eelmise aasta palgafondi kasvu vedanud avaliku sektori palgatõusude mõju – 2023. aasta alguses toimunud üldine viieprotsendiline palgatõus ning lisaraha suunamine hariduse, tervishoiu ja siseturvalisuse valdkonna täiendavaks palgatõusuks – peaks alates veebruarist osaliselt taanduma, selgitas Tuvikene.

Töökohtade arvu vähenemine võrreldes eelmise aastaga on jätkuvalt kõige sügavam töötlevas tööstuses ja ehituses, mis on majanduslangusest kõige enam mõjutatud olnud.

Riigieelarveline füüsilise isiku tulumaks vähenes jaanuaris seoses 2023. aasta maksuvaba tulu tõstmisega, see mõju taandub osaliselt veebruaris. Koos kohalike omavalitsuste osaga füüsilise isiku tulumaksu laekumine siiski kasvas. Alates veebruarist mõjutab füüsilise isiku tulumaksu jagunemist riigieelarve ja kohalike omavalitsuste vahel 2,5-protsendilise määraga tulumaks pensionitulult, mis eraldatakse kohalikele omavalitsustele nende finantsautonoomia suurendamiseks.

Loe rohkem:  Võrklaev: mullune eelarvepuudujääk oli kolm protsenti | Majandus

2303961h524dt24

Juriidilise isiku tulumaksu jaanuari laekumise kasv 30,5 protsenti oli sarnaselt möödunud aastale maksudest kiireim. Laekumine kasvas 29 miljoni euro võrra, sellest peaaegu pool laekus Riigimetsa Majandamise Keskuse jaotatud kasumilt tasutud tulumaksust. Erasektori jaotatud kasumi tulumaks kasvas 13 miljonit eurot, sellest ligi pool tasuti pankade poolt. Tegevusaladest oli suurim kasv hulgi- ja jaekaubanduses, töötlevas tööstuses ning finants- ja kindlustussektoris.

Käibemaksu tasumine suurenes jaanuaris mullu sama perioodiga võrreldes kahekohaliselt standardmäära tõusu toel. Alates 2024. aasta 1. jaanuarist kehtima hakanud 22-protsendiline käibemaksu standardmäär toob eelarveprognoosi kohaselt tänavu 235 miljonit eurot lisatulu, mis annab olulise tõuke käibemaksu selle aasta tasumisele.

Kiire käibemaksu kasvuprotsendi taustal on aga eratarbija kindlustunne endiselt madal, mistõttu piiratakse tarbimiskulutusi. Seda iseloomustab ka jaanuari jaekaubanduse müügi süvenev langus. Ehkki palgakasv ületas jaanuaris hinnatõusu pea kahekordselt, siis tarbimisvõimet piirab lisaks hinnatõusule kõrgest Euriborist tingitud kasutatava tulu langus.

Seevastu suureneb ebakindlates oludes inimeste säästmine – Eesti majapidamiste hoiuste kasv jaanuaris taas kiirenes. Ka majandusaktiivsus ning ettevõtete kindlustunne on aasta alguses endiselt üsna madal. Positiivse märgina vähendati ettevõtete poolt käibemaksuvõlga üle miljoni euro ning samuti on võlgnike arv püsinud eelmise kuuga võrreldes stabiilne. Tegevusaladest vedas käibemaksu tasumise tõusu külma jaanuari ja kõrge elektri börsihinna toel enim energeetika.

Aktsiiside tasumist jaanuaris kergitas kõikide aktsiisikaupade oodatust aktiivsem tarbimine. Alkoholiaktsiisi tasumine vähenes võrreldes eelmise aastaga, kuid see oli ootuspärane ning tulenes varude realiseerimisest. Hinnanguliselt mõjutavad varud tervet esimest kvartalit ning tasumine jääb eelmisest aastast madalamaks.

Jaanuarikuu kütuseaktsiisi tasumine seevastu suurenes oluliselt. Kõrge kasvu tagasid nii aastatagusega võrreldes madalamad energiahinnad kui ka külmem ilm. Suurim mõju tasumisele tuli mootorikütuste suuremast deklareerimisest, mis kasvas aastaga 4,4 protsenti ja kütuseaktsiisi võla vähenemisest. Tarbimist toetab jätkuvalt mootorikütuste jaehinna langus. Üle aasta kestnud diislikütuse hulgimüügi langus pöördus jaanuaris tugevale kasvule, samas ei ole tööstuse poolelt paranemise märke ilmnenud ning seega võib kasv osutuda ühekordseks.

Loe rohkem:  Infortar ostab enamusosaluse Halinga piimafarmis | Majandus

Eestis ületas eelarve täitmine jaanuaris prognoose, mis näitab positiivset suundumust majanduses. Suurem maksulaekumine ja kulude kokkuhoiu on aidanud riigil hoida eelarve tasakaalus ja toetada majanduskasvu. Kui trend jätkub, võib see aidata kaasa stabiilsema majanduskeskkonna loomisele ja investeeringute suurenemisele. See näitab, et Eesti majandus on tugev ja suudab vastu seista välismõjutustele. Tugev eelarve täitmine on oluline samm selle suunas, et tagada riigi finantsilise tervise ja jätkusuutliku majanduskasvu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga