FT: EL kehtestab 50-protsendilised imporditollid Vene teraviljale | Välismaa

2313546hfdd8t24

Tere tulemast Eestisse! Eesti on võtnud vastu julge sammu kehtestades 50-protsendilised imporditollid Vene teraviljale. See otsus on osa püüdest tugevdada oma majandust ning kaitsta kohalikke põllumajandustootjaid. Selline poliitika on oluline mitte ainult majanduslikult, vaid ka poliitiliselt, kuna see võib mõjutada suhteid Eesti ja Venemaa vahel. Jätkake lugemist, et saada rohkem teavet selle olulise arengu kohta Eesti välissuhetes.

Euroopa Komisjon kavatseb teha ettepaneku kehtestada suured imporditollid Vene teraviljale, kirjutab Financial Times. Seni ei toetanud Brüssel piirangute kehtestamist Vene teraviljale, kuigi seda on soovinud Eesti, Läti, Leedu ja Poola.

Financial Timesiga suhelnud asjaga kursis olevate inimeste sõnul avalikustab komisjon lähipäevil imporditolli Vene teraviljale, õliseemnetele ja neist toodetud kaupadele. Imporditoll ulatuks 95 euroni toodangu tonni kohta, mis tõstaks Vene teravilja hinda 50 protsenti ning kaotaks sisuliselt igasugu nõudluse vastava Vene toodangu järele. 50-protsendiline imporditoll rakenduks ka Vene õliseemnetele ja neist toodetud kaupadele.

Tegemist oleks esimese Euroopa Liidu piiranguga Vene põllumajandustoodangule alates Venemaa täiemehulist sissetungi Ukrainasse kaks aastat tagasi.

50-protsendilised kaitsetollid on suurimad lubatud kaitsetollid sellisele toodangule Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglite järgi, ütlesid FT-le asjaga kursis olevad isikud. Kuigi Venemaa võib püüda kaitsetollidele vastata, oleks Kremli võimalused piiratud, sest see on juba ammu keelanud suurema osa Euroopa Liidu toidukaupade impordist Venemaale.

Vene teravilja, õliseemnete ja neist valmistatud toodete eksport EL-i kasvas 2023. aastal nelja miljoni tonnini, olles ajalooliselt kõrgeimal tasemel. Vene import moodustas ühte protsenti EL-i teravilja tarbimisest.

Samas toodab EL ise 300 miljonit tonni teravilja ja õliseemneid aastas ning ühendus tervikuna on selle põllumajandustoodangu netoeksportija. Tegelikkuses ei vaja EL Venemaa importi oma vajaduste katmiseks, kuid ühe EL-i ametniku sõnul on Venemaa väga konkurentsivõimeline teraviljaturul, mis avaldab survet hindadele. Teravilja hinnad on hetkel nelja aasta madalaimad.

Loe rohkem:  Poola põllumehed kavatsevad blokeerida nädala pärast kogu Ukraina-Poola piiri | Välismaa

Läti kehtestas veebruaris impordikeelu suuremale osale Vene ja Valgevene põllumajandustoodangust. Kuigi Poola peaminister Donald Tusk ütles märtsi alguses, et ta kaalub Lätist eeskuju võtmist, sooviks ta näha pigem EL-i ühist piirangut.

Ka EL-i ametis olev Poola esindajast põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowski muutis hiljuti meelt. Kui varem nimetas ta Vene teravilja importi Poola tühiseks, siis eelmisel nädalal ütles ta, et kui Venemaa kasutab toitu relvana, tuleb sellele reageerida.

Poolas kestavad mitu kuud järjest põllumeeste protestid Ukraina põllumajandustoodangu impordi vastu, samas kui Vene toodangule pole seni mingeid piiranguid seatud. Protestivad põllumehed on blokeerinud Poola-Ukraina piiri, mis kahjustab suhteid Varssavi ja Kiievi vahel.

Reedel ütles Tuskile Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, et ta kaalub Vene põllumajandustoodangu impordile piirangute seadmist. Samas pole Euroopa Komisjon FT ajakirjanike kommenteerimise palvele vastanud.

Asjaga kursis olevate inimeste sõnul otsustab komisjoni kaubandusvolinik Valdis Dombrovskis pigem just imporditollide kui impordikeelu kasuks seetõttu, et kaitsetollide kehtestamine ei vaja erinevalt uutest sanktsioonidest liikmesriikide ühehäälselt toetust.

Meede ei mõjuta Vene teravilja transiiti EL-i kaudu Aafrikasse ja Aasiasse. Moskva süüdistab oma propagandas EL-i maailma toidukaupade turgude destabiliseerimises, kuigi EL pole seni mingeid sanktsioone Vene põllumajandustoodangule kehtestanud. Kremli narratiiv on leidnud toetust mitmes arenguriigis.

EL-i ja Ukraina sõnul on maailma teraviljaturu ebastabiilsuses süüdi Venemaa kehtestatud blokaad Ukraina teravilja ekspordile ning Ukraina teraviljamahutite ja sadamataristu ründamine Vene armee poolt.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti otsus kehtestada 50-protsendilised imporditollid Vene teraviljale on mõeldud kaitseks kohalikele põllumeestele ning tagamaks riigi toiduga varustatuse. Kuigi see võib kaasa tuua Venemaa ja Eesti vahelise kaubandussõja, on see esialgu mõistetav samm, arvestades ELi ja Venemaa suhete pingestumist. Oluline on jälgida, kuidas see otsus mõjutab Eesti majandust ning kuidas see võib omakorda mõjutada ka teisi ELi liikmesriike. Kõikides kaubanduslike konfliktides on oluline leida tasakaal kaitse ja avatuse vahel, ning see olukord Eestis pole erand.

Loe rohkem:  Apple teatas käibe kasvust esimest korda aasta jooksul | Välismaa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga