Euroopa Liit liigub GMO-määruse lõdvendamise suunas | Keskkond

Tere tulemast Eestisse! Euroopa Liidu hiljutine samm liikuda geneetiliselt muundatud organismide (GMO) määruse lõdvendamise suunas on tekitanud palju vastuolulisi arvamusi. See otsus on äratanud suurt huvi keskkonnaalastele ekspertidele ja kodanikele üle kogu Euroopa Liidu. Käesoleva sündmuse olulisuse mõistmine on võti keskkonnakaitse ja tulevaste põllumajandustavade arutelus. Oleme siin, et uurida, analüüsida ja arutada seda olulist teemat ning mõista selle mõju Eesti keskkonnale ja põllumajandusele.

Maaelu Teadmuskeskuse sordiaretuse osakonna juhataja Liina Jakobson sõnas, et teadlaste ja sordiaretajate jaoks on tegemist väga rõõmustava arenguga. Siiski pole midagi veel kindel, sest regulatsioonide lõdvendamise peavad heaks kiitma ka liikmesriigid. Selleks läheb Euroopa Liidu Nõukogus vaja vähemalt 15 riigi poolthäält, kelle elanike arv peab moodustama kokku vähemalt 65 protsenti EL-i elanikest.

“Euroopa Liit on üks väheseid piirkondi maailmas, kus sellised metoodikad on veel reguleerimata. Neid kutsutakse uuteks aretustehnikateks ja neid ei tohiks GMO-ga sassi ajada,” ütles Jakobson ERR-ile. Kui GMO ehk geneetiliselt muundatud organismi puhul tuuakse taime sisse täiesti uus geen mõnest teisest organismist, siis uute aretustehnikate puhul võõrast geneetilist materjali taime sisse ei panda.

“Kuna uued aretustehnikad olid pikalt reguleerimata, võttis Euroopa Kohus 2018. aastal vastu otsuse, mille järgi läksid need tehnikad GMO-direktiivi alla, kuigi selle direktiivi loomise hetkel polnud taolisi aretustehnikaid isegi veel leiutatud,” nentis Jakobson. Teisisõnu saab suur osa ülejäänud maailmast alates 2018. aastast sordiaretuses uusi tehnikaid kasutada, kuid EL-is on see tugevalt takistatud rangete GMO-direktiivi nõuete poolt.

“Täppissordiaretus kopeerib sarnaseid muutusi genoomis, mida on juba saja aasta jooksul sordiaretuses kasutatud. Need on pisimutatsioonid.”

“Tegemist on siiski täiesti erinevate lähenemistega. Täppissordiaretus kopeerib sarnaseid muutusi genoomis, mida on juba saja aasta jooksul sordiaretuses kasutatud. Need on pisimutatsioonid, mis võivad looduses tekkida puhtjuhuslikult. Need võivad tekkida juba sellest, et päikese UV-kiirgus tekitab taimede genoomis juhuslikke katkestusi. Tavasordiaretuses on neid esile kutsutud gammakiiritamise või keemiliste mutageenidega,” selgitas teadlane.

Kõik praegused tavasordiaretuses lubatud meetodid on Jakobsoni sõnul väga juhuslikud. “Need teevad genoomis midagi. Teadlane või sordiaretaja peab seejärel vaatama, kas taimes muutus midagi, kas seal läks midagi halvemaks või paremaks, ohtlikumaks või ohutumaks. Uued aretustehnikad teevad seda hästi täpselt ja suunatult,” toonitas ta.

Kliimamuutuse kirves

Taimebioloogia on Liina Jakobsoni sõnul viimase paarikümne aasta jooksul tohutud edusammud teinud. Teadlastel on juba väga hea arusaam, millised geenid mida mõjutavad. “Kõike veel ei teata, aga saame juba teadlikult otsustada, et me tahame näiteks ühe konkreetse taime genoomis ainult ühte geeni natukene muuta, et anda talle näiteks jahukastekindlus. Selliseid katseid teeme ka siin Jõgeval.” selgitas Jakobson

Taolise mutatsiooni juhuslikult esinemise tõenäosus on Jakobsoni sõnul kaduvväike. Hakatuseks läheb selleks vaja tohutut hulka taimi. Nende seast sobiva leidmine oleks tema hinnangul omkorda peaaegu võimatu, sest taim ei pruugi jahukaste-resistentsust väljagi näidata.

Samas jahukastele resistentse odra, mis seenemürkidega pritsimist ei vajagi, saab uusi aretustehnikaid rakendades teha üsnagi väikse taimekogusega, näiteks saja taimega. Nende seast saab tuvastada selle, kellel on uute aretustehnikatega vastav mutatsioon tekkinud ja siis saab uurida edasi juba selle taime järglasi.

“20 aastat vana sort ei pruugi tänastes tingimustes absoluutselt toimida. Sordiaretus peab muutuma kiiremaks, et me suudaks kliimamuutustega sammu pidada.”

“On näha, et mitmed taimehaigused liiguvad järjest põhjapoole. Meil on vaja järjest kiiremini aretada sorte, mis nende taimehaigustega hakkama saaks. Lisaks on viimased aastad muutunud ka üha põuasemaks. Kliima on hakanud kiiresti muutuma,” möönis Jakobson.

“Tavasordiaretus on väga aega nõudev protsess, see võtab olenevalt liigist 10–20 aastat. Kliima muutub meil 20 aasta jooksul juba päris palju ja 20 aastat vana sort ei pruugi tänastes tingimustes absoluutselt toimida. Sordiaretus peab muutuma kiiremaks, et me suudaks kliimamuutustega sammu pidada,” lisas ta

GMO hirmu taak

Kuidas suhtuvad uutesse aretustehnikatesse aga põllumehed? “Olen pigem kuulnud toetavat seisukohta. Kui neile selgitada, et tegu on samasuguste geneetiliste muutustega, mis võivad ka tavalise sordi juures looduslikult esineda, siis mina ei ole suuremat vastumeelsust märganud,” täheldas Liina Jakobson.

“Tuleb lihtsalt lahti seletada, mida need uued aretustehnikad tegelikult tähendavad. Ka neil on hädasti uusi sorte põllu peale vaja, sest ilmastikuolud on üha raskemini prognoositavad ja kui saaki pole, siis tulu kaob,” lisas sordiaretaja.

Samuti on tema sõnul tulnud roheline tuli riigilt ja ministeeriumitelt. “Valitsus näeb, et uued aretustehnikad aitavad vähendada taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist põllumajanduses.”

Ka Tartu Ülikooli taimebioloog Hannes Kollist leiab, et põllumeeste ja ministeeriumi esindajate seas on suhtumine pigem positiivne. “Kui tahame roheleppe raames vähendada põllumajanduse saastekoormust ja kemikaalide kasutust haigusetõrjeks, siis sellest mööda ei saa,” tõdes ta.

“Mujal maailmas saab praegu taimede haiguskindlust tõsta, aga mitte Euroopas, sest siin on sellised muudatused klassifitseeritud GMO-de alla. Haiguskindlamate taimede turule toomine on väga raske ja üleüldiselt on see poliitiliselt väga laetud teema,” nentis Kollist. Natukene kõhkleval seisukohal on uute aretustehnikate suhtes suhtes tema sõnul ka mahetootjad.

“Mujal maailmas saab praegu taimede haiguskindlust tõsta, aga mitte Euroopas, sest siin on sellised muudatused klassifitseeritud GMO-de alla.”

“Nende kahtlev seisukoht ei tule mitte niivõrd nende enda arvamusest, vaid on tekkinud katuseorganisatsioonid, mis üritavad seda skeptilisust levitada. Vastumeelsus tuleb suurtest riikidest nagu Saksamaa ja Austria. Need on küll suured tööstusriigid, aga neil on ka väga tugevad roheliste parteid, mis õhutavad GMO hirmu, millel pole mitte mingisugust alust,” tõdes taimebioloog.

Ka möödunud nädalal võeti eelnõu vastu napi häälteenamusega – 307:263. Teiste seas hääletas muudatuse vastu ka roheliste fraktsioon. Samuti pälvis see mõnede keskkonnakaitseorganisatsioonide, nagu Greenpeace, halvakspanu, märkides, et see võib anda rohkem võimu suurtele põllumajandusmonopolidele.

Kollisti sõnul pole olemas ühtegi usaldusväärset uurimistööd, mis kinnitaks, et GMO-d on ohtlikud. “Euroopa Liit on investeerinud sadu miljoneid eurosid sadadesse uurimistöödesse selgitamaks välja, kas GMO-tehnoloogia kui selline on tavasordiaretuses kasutatavates meetoditest ohtlikum. EL jõudis juba kümme aastat tagasi järeldusele, et GMO-de loomine pole kuidagi tavasordiaretusest ohtlikum,” toonitas ta.

Euroopa suurte roheliste erakondade ja katuseorganisatsioonide suhtumine paistab Kollisti sõnul selline, et soositakse kõike tajutavalt looduslikku. “Nad usuvad, et GMO pole looduslik, aga samas geenide ülekandeid ühelt liigilt teisele, eriti bakteritelt taimedele, esineb looduses küll ja informatsiooni on selle kohta palju. Ka GMO on looduslik asi,” lausus Kollist.

Nõnda loodab Kollist, et lisaks uutele aretustehnikatele liigub Euroopa Liit edasi ka GMO-de vabastamise suunas. “Küsimus pole selles, et igasugused piirangud tuleks ära kaotada. Ameerikas ja Austraalias tuleb GMO-taim ikkagi registreerida. Lihtsalt väga ebaratsionaalne on lähtuda sellest, et kui me saame näiteks nisule anda mõnda geeni natukene muutes või täiesti uue geeni sisestamisega mõne laialt levinud haiguse vastu resistentsuse, siis me ei kasuta seda võimalust,” toonitas ta.

Nõnda tuleks Hannes Kollisti hinnangul lähtuda eelkõige sellest, kas taim ise on hea või halb, mitte sellest, kuidas see taim saadi. “Kas see taim saadi klassikalise sordiaretuse meetodil, uute aretustehnikatega või GMO meetodiga, pole ju tegelikult oluline. Tuleb lähtuda eesmärgist ja saavutatud tulemustest,” leidis taimebioloog.

Loo ilmumise ajaks polnud ERR saanud regionaal- ja põllumajandusministeeriumi seisukohta.

Kokkuvõttes võib öelda, et Euroopa Liit liigub GMO-määruse lõdvendamise suunas, mis võib potentsiaalselt mõjutada keskkonda ja tarbijate tervist. Kuigi mõned riigid toetavad GMO-de kasutamist põllumajanduses, on ka neid, kes väljendavad muret selle tehnoloogia mõju üle keskkonnale ja inimeste tervisele. Oluline on leida tasakaal keskkonna kaitsmise ning põllumajanduse arengu vahel, eelkõige arvestades erinevate riikide ja nende kodanike huve. Tulevikus tuleb jälgida hoolikalt, kuidas Euroopa Liit jätkab GMO-määrusega seotud otsuste tegemist ning nende mõju keskkonnale.