Lõppenud talv oli keskmisest külmem | Keskkond

2295072hc602t24

Eelmise aasta talv oli Eestis tavapärasest rängem, tuues kaasa külmemad temperatuurid ja rikkalikud lumetormid. See mõjutas oluliselt nii loodust kui ka inimeste igapäevaelu. Kuid keskkonna ja kliima muutused on meie kõigi jaoks olulised ning peame olema teadlikud nende mõjust meie elule ja ümbritsevale loodusele. Seetõttu on oluline jätkata keskkonnasõbralike valikutega ning hoida loodust ja kliimat parimal viisil, et tagada meie planeedi jätkusuutlik tulevik.

Lõppenud talv oli normist -0,8 °C külmem ning normist vähem jagus ka sademeid ja päikesepaistet. Viimati oli talv sama jahe 2014. aastal.

Talve keskmine õhutemperatuur oli ilmateenistuse andmetel -3,4 °C. Sama külm oli nii 1932/1933 kui ka 1944/1945 talv. Kuigi tavapäraselt on kõige külmem talvekuu veebruar, oli sel aastal selleks hoopis jaanuar, mil Eesti keskmisena oli õhutemperatuur -6,3 °C.

Suuresti oli selle taga eriliselt külm jaanuari esimene kolmandik. Alates 1922. aastast on jaanuari esimene kolmandik veel külmem olnud 11 aastal. Sel ajal mõõdeti ka talve minimaalne õhutemperatuur Jõgeva meteoroloogiajaamas näitas termomeeter 7. jaanuaril Jõgeva meteoroloogiajaamas -28,3 °C.

Talve maksimaalne õhutemperatuur oli 7,6 °C, mis mõõdeti nii Vilsandi rannikujaamas kui ka Valga meteoroloogiajaamas, vastavalt 19. detsembril ja 25. veebruaril.

Kuigi detsembri esimesel poolel tekkis Lõuna-Eestis mitu päeva püsinud lumeladestus, murdes mitmel pool puid ja tekitas elektrikatkestusi, oli talve sajusumma siiski keskmisest viiendiku võrra väiksem ehk 132 millimeetrit.

Kagu-Eestis ja siin-seal Kirde-Eestis püsis lumikate sügise lõpust talve lõpuni ning ei olnud veel märtsi alguseks lagunema hakanud. Enamikes kohtades jõudis sügiselõpu lumi detsembri teisel poolel valitsenud sulailma ja kuu lõpu vihmasadude tõttu enamikes kohtades siiski sulada. Kõige paksem lumikate 45 sentimeetrit mõõdeti 16. veebruaril Tuulemäe sademete mõõtejaamas.

Loe rohkem:  Tormist laastatud mets pakub sammaldele mitmekesiseid elupaiku | Keskkond

Päikest oli talve jooksul Eesti keskmisena 100 tundi ehk 85 protsenti normist. Alates 1961. aastast on veel vähem päikest paistnud 17 talvel. Viljandi meteoroloogiajaamas registreeriti talve jooksul suisa 60 päikeseta päeva ehk nendel päevadel ei paistnud päikest mitte minutitki. Tundides mõõdetuna nägid nad päikest siiski enam kui Pärnu elanikud, kus paistis see talve jooksul vaid 76 tundi.

Vaata üksikasjalikku kokkuvõtet ilmateenistuse lehelt.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et lõppenud talv oli Eestis keskmiselt külmem kui tavaliselt. Madalad temperatuurid ja rikkalik lumikate tegid talvekuisest keskkonnast karmi ja väljakutseid pakkuvam. Samas tõi külmakraadide rohkus kaasa kaunid lumised maastikud ning võimaluse nautida erinevaid talispordialasid. Oluline on meeles pidada, et kliimamuutused mõjutavad meie loodust ning peaksime jätkuvalt tegema jõupingutusi säästva keskkonna säilitamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga