Euroopa Komisjon vähendas majanduskasvu ja inflatsiooni prognoosi | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Euroopa Komisjoni hiljutine otsus vähendada majanduskasvu ja inflatsiooni prognoosi on toonud kaasa suurt tähelepanu nii kohalikele elanikele kui ka rahvusvahelistele investoritele. Selline otsus mõjutab otseselt meie riigi majandust ja ka tulevikuväljavaateid. Mis saab edasi? Kuidas see mõjutab meie igapäevast elu ja äritegevust? Need on küsimused, mis hetkel kõigil huulil on. Lähme sügavamale uurima selle olulise teemaga seotud mõjusid ja tagajärgi Eestile.

Euroopa Komisjon avalikustas neljapäeval talvise majandusprognoosi, mille järgi euroala majandus kasvab sel aastal 0,8 protsenti ja Euroopa Liidu majandus tervikuna 0,9 protsenti.

Veel sügisel ennustas Euroopa Komisjon, et 2024. aasta euroala majanduskasvuks kujuneb 1,2 protsenti ja Euroopa Liidu majanduskasvuks 1,3 protsenti, kirjutab Financial Times.

Majanduskasv peaks kiirenema 2025. aastal, moodustades prognoosi kohaselt 1,5 protsenti euroalal ja 1,7 protsenti Euroopa Liidus tervikuna.

Eelmisel aastal kasvas nii euroala kui Euroopa Liidu majandus komisjoni prognoosi järgi 0,5 protsenti.

Eestile ennustab Euroopa Komisjon sel aastal 0,6 protsenti majanduskasvu ning 2025. aastal peaks Eesti majanduskasv kiirenema 3,2 protsendini.

Samuti langetas Euroopa Komisjon inflatsiooni prognoosi. Kui eelmisel aastal oli euroala inflatsiooniks 5,4 protsenti, siis selleks aastaks prognoosib komisjon euroalale ainult 2,7-protsendilist inflatsiooni ja 2025. aastal 2,2-protsendilist hinnatõusu. Veel sügisel ennustas komisjon euroala 2024. aasta inflatsiooniks 3,2 protsenti.

Euroopa Komisjoni talvise prognoosi kohaselt kujuneb selle aasta Eesti inflatsiooniks 3,2 protsenti ja 2025. aasta inflatsiooniks 1,9 protsenti.

Inflatsiooni prognoos euroalal tervikuna revideeriti allapoole seoses energiakandjate ja toorme hindade oodatust kiirema langusega. Euroopa Keskpank (ECB) tõstis hoiustamise püsivõimaluse intressimäära nelja protsendini septembris inflatsiooni ohjeldamise eesmärgil.

Siiski hoiatas Euroopa Komisjon, et tarnehäired Punasel merel võivad hoida järgmiste kuude inflatsiooninäitajaid kõrgemana.

Madalam inflatsiooni prognoos kinnitas investorite veendumust, et ECB hakkab langetama sel aastal intressimäärasid ning esimene intressimäärade langetus võib leida aset koguni juba aprillis.

Siiski hoiatas ECB juht Christine Lagarde neljapäeval Euroopa Parlamendi ees peetud kõnes, et intresside langetamine ei saabu kohe.

“Me näeme, et meil pole veel piisavalt tõendeid ütlemaks, et meil on kindlust, et me jõuame keskpika perspektiivi kaheprotsendilise [inflatsiooni] eesmärgini ning see ka püsib sel tasemel,” ütles ta.

“See võtab andmeid, see võtab rohkem aega, sest me kavatsema otsustada [ECB] istungite kaupa. Viimane asi, mida ma tahaksin näha, on kiiruga tehtud otsus, mille järel tõuseb inflatsioon uuesti ja me peame võtma kasutusele rohkem meetmeid,” ütles Lagarde.

“Me ei taha riskida sellega, et [intressimäärade langetamise otsus] pööratakse tagasi, mis oleks kõige seni tehtu raisku minek ning põhjustaks veelgi rohkem meetmeid,” lisas ECB president.

Kokkuvõttes näitab Euroopa Komisjoni prognoos majanduskasvu ja inflatsiooni langust Eestis ning teistes Euroopa Liidu riikides. See võib mõjutada meie majandust ja tarbimisharjumusi tulevikus. Olukorra parandamiseks võivad olla vajalikud ka majanduspoliitilised meetmed nii riiklikul kui ka Euroopa Liidu tasandil. On oluline jälgida olukorra arengut ja võtta vajalikke meetmeid majanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks.