Euroopa Komisjon tahab kehtestada tähtaega ületanud maksetele automaatviivise | Eesti

90252h68a2t24

Euroopa Komisjon plaanib kehtestada uue reegli, mis sunniks ettevõtteid tasuma õigeaegselt ning karistaks hilinenud makseid automaatse viivistega. See otsus on osa jõupingutustest parandada Euroopa Liidu siseturu toimimist ja tagada õiglane konkurents. Eestis võib see mõjutada ettevõtteid nii positiivselt kui ka negatiivselt, sõltuvalt nende maksekäitumisest. Kuid üks on kindel – see uus reegel muudab äritegevuse dünaamilisemaks ja paneb ettevõtted vastutama oma makseajakava eest.

Eesti seisukoht on selge, Euroopa Komisjon ei peaks sekkuma nii detailselt ettevõtete vahelistesse tehingutesse ja tegemist on ülereguleerimisega. Eestis pole maksetähtaegadega venitamine eriline probleem.

Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets ütles riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis (ELAK) esinedes, et Eesti jaoks on pigem küsimus põhimõtteline, kuivõrd sisuliselt hakkame kõikide ettevõtjate vahelisi äritehinguid riiklikult valvama ja isegi olukorras, kus kumbki osapool ei kaeba. Ta märkis, et selline ühiskonnakord on Eestis olnud ja seda tagasi me ei taha.

Sama talituse nõunik Marie Mari Maasik ütles, et Euroopa Komisjoni eesmärk on parandada ettevõtete maksedistsipliini, kuid seda tehakse läbi intensiivse sekkumise ettevõtete tegevusse, mida Eesti ei toeta. Lisaks tähendab see uute ametnike töölevõtmist, kes hakkaks maksetähtaegadest kinnipidamist jälgima.

Maasik tunnistas, et täpset arusaama, kuidas üldse automaatsete viiviste arvestamine hakkaks käima, Euroopa Komisjon ei esitanud.

Ettevõtlusorganisatsioonide tagasiside on hävitav

Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil ütles, et arusaamatu on määruse mõte tõsta konkurentsivõimet.

“Konkurentsivõime tõstmine on siin lihtsalt sõnakõlks. Viimase paari aasta jooksul on laialt levinud märkida eelnõudesse, et eesmärk on konkurentsivõime tõstmine, kuid mitte kuskil pole selgitatud, kuidas seda tehakse. Selles määruses on samamoodi,” ütles Peil.

Ta rõhutas, et määruse rakendamine toob kaasa kindlasti hinnatõusu, sest kaupmehed ei pea praegu tihti maksma kauba eest, mida nad pole veel müünud, ja see seisab laos. Nüüd tuleks kaup 30 päeva jooksul kindlasti välja osta, mis nõuab krediiti ja vähendab sortimenti. Lisaks oleks tulevikus Eestis kohal väiksemad varud, mida eriolukordades kasutada, kuna kaupmehed ei saa hoida Eesti ladudes suuri koguseid.

Loe rohkem:  Riik on viie aastaga 145 miljoni euro eest uusi riigigümnaasiume ehitanud | Eesti

Toiduainetetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp ütles, et ebaausate kauplemistavade regulatsioon on olemas ja sellega püütakse hakkama saada.

Koja hinnangul olid Euroopa Komisjoni küsimused kallutatud

Kaubandus-Tööstuskoda oli selle määruse konsultatsioonist teadlik, aga selles ei osalenud, sest kohati olid küsimused kallutatud ja oleks olnud keeruline objektiivset tagasisidet anda, märkis koja esindaja Marko Udras.

Vaike Murumets täpsustas ELAK-i protokollis, et ainuke vastaja Eestist oli justiitsministeerium ja nende vastused olid kriitilised.

“Probleem nende küsitlustega on väga selgelt see, et mõnikord kipuvad olema kallutatud küsimused. Selleks, et kriitilist positsiooni esitada, tuleks vastata, et ei nõustu ühegi valikuga ja muu seisukohaga, mis aga mingis mõttes moonutab statistikat, sest siis ei arvestata seda pakutud vastuste arvestuses,” rääkis Murumets.

Ka ELAK ei ole määrusega nõus

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni juht Liisa Pakosta rõhutas, et tegemist on ülereguleerimisega.

“Me peame aru saama sellest, et praegu on jäänud ju loetud päevad selle Euroopa Komisjoni koosseisu lõppemiseni ja kohe tulevad Euroopa Parlamendi valimised. Pikaajalised riigikogu liikmed ütlevad, et vahetult enne riigikogu valimisi üritatakse ka viimaseid eelnõusid kiiresti läbi suruda. Paraku on sama asi ka Euroopa Liidus,” sõnas Pakosta.

Lisaks tõdes ta, et Eesti seisukohad võiks olla resoluutselt vastu ja väga konkreetsed.

“Me ei pea olema liiga viisakad. Kui me põhimõtteliselt arvame, et üks või teine asi ei sobi, siis me võiksime seda väga selgelt ja reljeefselt väljendada. See on olnud komisjoni jaoks murekoht,” märkis Pakosta.

Määrus ei jõudnud riigikokku õigel ajal

Eraldi siseriiklik probleem oli määruse ettevalmistamise ja esitamisega riigikogule. Nimelt on riigikogul õigus otsustada, et peab antud küsimust siseriiklikult reguleeritavaks ehk subsidiaarseks. Kahjuks jõudsid antud määrusega seotud dokumendid riigikokku alles siis, kui subsidiaarsuskontrolli tähtaeg oli juba möödas.

Loe rohkem:  Äriregister ei võimalda tegelike kasusaajate andmete ajalugu muuta | Eesti

“Aga kui riigikoguni jõuab see eelnõu üldse alles pärast seda, kui see tähtaeg on kukkunud, siis me ei saa oma kõige tähtsamat tööriista kasutada. Selleks peab jalad kiiremini kõhu alt välja võtma vastutav minister, ministeerium või tegelikult ka siis riigikantselei, et me oleme kõikidega heas koostöös seda arutamas”, märkis Pakosta.

Ta ütles, et ei oska kohe öelda konkreetseid süüdlasi, kelle tegemata töö tõttu dokumendid riigikokku ei jõudnud.

Kui suur on võimalus, et määrus rakendub?

Liisa Pakosta ütles, et Eesti peab tegema kõvasti tööd, et oma seisukohti selgitada.

“Rumalaid otsuseid ei saa kunagi päris lõpuni välistada, see on küll tõsi. Suuremate riikidega tulebki tööd teha selle nimel, et enamus nii ei otsustaks, poliitikas on niisugustel elementaarsetel matemaatikateadmistel oma koht ja vastavalt sellele tulebki toimetada.”

Eestil on olemas valitsuse otsus 22. veebruarist, et määruse mõtet ei toetata. Nüüd on justiitsministeeriumi ametnike käes kindlad seisukohad, mida kohtumistel Euroopas kaitsta, lubas Maasik.

Euroopa Komisjoni ettepanek kehtestada tähtaega ületanud maksetele automaatviivis on oluline samm võitluses viivitatud maksetega, mis on muutunud tõsiseks probleemiks Eesti ettevõtjate jaoks. Automaatne viivis aitab tagada õigeaegset tasumist ning parandab ettevõtete rahalist olukorda. Kuigi mõned ettevõtted võivad olla alguses vastuviivatust, on see samm vajalik õiglase ärikeskkonna tagamiseks. Eesti ettevõtjatele peaks see ettepanek pakkuma kaitset ja õiglust ning aitama tugevdada meie majandust tervikuna.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga