Eurogrupp: EL-i uued eelarvereeglid kohustavad riike kulutusi vähendama | Välismaa

2304054h143dt24

Eurogrupp on Euroopa Liidu oluline organ, mis vastutab eelarvepoliitika koordineerimise eest euroala riikides. Viimased eelarvereeglid seab riikidele kohustuse vähendada oma kulutusi ning pidada kinni stabiilsuse ja kasvu paktist. See tähendab, et riigid peavad järgima rangeid eelarvelisi piiranguid ning jätma eelarvetasakaalu saavutamiseks rohkem kulutusi tegemata. Need uued reeglid mõjutavad otseselt riikide majandust ning nende otsustamist kulutuste üle, seega on oluline olla kursis Eurogrupi otsustega ja nende tagajärgedega Estonia jaoks.

Euroopa Liidu uued eelarvereeglid kohustavad liikmesriike vähendama eelarvepuudujääke juba järgmisel aastal, teatas euroala finantsministrite ühendus eurogrupp esmaspäeval.

“Lähtudes kättesaadavatest andmetest, tähendavad uuendatud majandusjuhtimise raamistiku nõuded mõnevõrra piiravat rahanduspoliitikat euroalal 2025. aastal,” seisab esmaspäeva õhtul avaldatud eurogrupi pressiteates.

Dokumendis seisab, et piirav rahanduspoliitika on õige praeguste makromajanduslike väljavaadete valguses. Eurogrupp toonitab vajadust rahandusstabiilsuse parandamise ja inflatsiooni vähendamise järele, kirjutab Euractiv.

Ka Euroopa Komisjoni viimase majandusprognoosi järgi väheneb EL-i liikmesriikide eelarvepuudujääk keskmiselt 3,2 protsendilt 2,8 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Samas arvavad mõned eksperdid, et eelarvepuudujäägi vähendamine on EL-i nõrga majanduskasvu üheks põhjuseks. Eelmisel nädalal vähendas Euroopa Keskpank (ECB) EL-i selle aasta majanduskasvu prognoosi 0,8 protsendilt ainult 0,6 protsendini SKP-st.

Siiski pole Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) tegevjuht Pierre Gramegna nõus väitega, et eelarvereeglite täitmine nõuab avaliku sektori investeeringute vähendamist.

“Eesmärgiks peaks olema vähemoluliste kulude kärpimine, eriti energiahüvitiste kärpimine. Teiselt poolt peab vältima avaliku sektori investeeringute [vähendamist]. Ainult kui me suudame vältida avaliku sektori investeeringute kärpimist, suudame parandada meie Euroopa majanduste konkurentsivõimet,” ütles ta.

Ka EL-i majandusvolinik Paolo Gentiloni rõhutab, et EL vajab “hiiglasikus koguses investeeringuid” kliima-, digi-, kaitse- ja sotsiaalsete eesmärkide täitmiseks. Ta lisas, et korraga “hädavajalike rahanduspoliitiliste muutuste” elluviimine ning investeeringute säilitamine on keeruliseks tasakaalustamisülesandeks.

Loe rohkem:  Politico: pärast valimisi populistide mõjukus europarlamendis kasvab | Välismaa

Gentiloni arvab, et suurem osa vajalikest investeeringutest võiks tulla mitte avaliku, vaid erasektori poolt. Voliniku sõnul soodustab seda protsessi EL-i kapitaliturgude edasine integratsioon, mille üle peetakse praegu läbirääkimisi.

“[Investeeringud] tulevad enamast erasektori ressurssidest ja kapitaliturgude liidu üle toimuv arutelu on samuti sellele suunatud,” ütles Gentiloni.

EL-i uued eelarvereeglid, milles liikmesriigid jõudsid kokkuleppele eelmise aasta lõpus, muudavad stabiilsuse ja kasvupaktis (SGP) sätestatud nõudeid.

Säilivad senised nõuded, mille järgi peab iga liikmesriigi eelarvepuudujääk olema väiksem kui kolm protsenti SKP-st ning võlakoormus ei tohiks olla suurem kui 60 protsenti SKP-st.

Liikmesriigid, mis ei täida neid nõudeid, peavad järgima Euroopa Komisjoni seatud individuaalset eelarveplaani. Kuigi selline skeem võimaldab senisest rohkem paindlikkust, kehtivad ka uute reeglite puhul konkreetsed minimaalsed nõuded võlakoormuse vähendamiseks.

Need liikmesriigid, mille võlakoormus on suurem kui 90 protsenti SKP-st, peavad vähendama võlakoormust vähemalt ühe protsendipunkti võrra aastas, ning need liimesriigid, mille võlakoormus püsib 60 ja 90 protsendi vahemikus SKP-st, peavad vähendama võlakoormust aastas vähemalt poole protsendipunkti võrra.

Samuti on kõigil liikmesriikidel soovitatav, kuid mitte kohustuslik, hoida eelarvepuudujääki allpool 1,5 protsendi piiri SKP-st. Meetme eesmärgiks on tagada rahandusliku puhvri olemasolu ettenägematuteks olukordadeks.

EL-i vanu eelarvereegleid ei rakendatud alates 2020. aastast kuni selle aasta alguseni pandeemia ja sõjast tingitud energiakriisi tõttu.

Euroopa Liidu uued eelarvereeglid, mis nõuavad Euroopa Liidu riikidelt kulutuste vähendamist, on kahtlemata suur väljakutse Eestile. See tähendab, et meie valitsus peab olema vastutustundlik ning tegema keerulisi otsuseid oma eelarve tasakaalus hoidmiseks. Kuna eelarvereeglid on ühtsed kõigile EL-i riikidele, on oluline järgida neid reegleid, et tagada stabiilne majandus- ja rahandusolukord. Ehkki see võib tuua kaasa mõningaid raskusi, aitab see meil siiski säilitada usaldusväärsuse rahvusvahelisel tasandil ning kaitsta meie majandust tulevaste kriiside eest.

Loe rohkem:  Poola nõuab Venemaalt aru õhuruumi rikkumise kohta | Välismaa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga