“Impulss”: kuidas kelmid Eesti inimestelt raha välja petavad | Eesti

2125658h32c0t24

Tere tulemast Eestisse, kus petturlikud skeemid ja kelmid on alati olnud ohtlikuks ohuks meie ühiskonnale. “Impulss” on üks selliseid pettusi, mis on levinud meie riigis, kus inimesed petetakse välja oma raha. See keerukas petuskeem on hästi korraldatud ja ründab Eesti inimesi nende nõrkustega. Ole teadlik ja hoia enda ja oma lähedaste vara kaitstud, et mitte langeda nende petturite ohvriks. Oleme üheskoos võitluses nende kurjategijate vastu ja loodame, et saame luua ohutuma ja turvalisema ühiskonna kõigile meie kodanikele.

ETV saade “Impulss” võtab seekord luubi alla kelmid, kes inimestelt tuhandeid eurosid välja petavad. Petiste töömeetoditest saab täpsemat aimu juuresolevat videot vaadates.

“Impulsi” esimese näite kesksed tegelased on mehed, kes Lätist kilekotiga rahale järele tulevad ning keda sulid kutsuvad salaagenditeks: politsei või panga esindajateks. Tegelikult on tegemist tühipaljaste rahamuuladega, kes saavad tööotsa eest circa 500 eurot.

Üks ohvritest, “Impulss” nimetab teda Alinaks, sai petukõne eelmise aasta veebruaris ja andis kelmidele kohe 20 000 eurot sularahas.

“Kannatanu kaasati nii-öelda salaoperatsiooni. Ta pidi andma vahetult sularaha üle ja selleks ta pidi selle raha välja võtma pangakontost. Ning ka kohtumine oli kokku lepitud sinna pangakontori lähedusse,” rääkis ringkonnaprokurör Anneli Masing.

Pettur saabus 70-aastase Alina juurde, ulatas talle mapi dokumentidega, mis pidid tema isikut tõestama, võttis raha ning lahkus. Proua tegi mehest igaks juhuks veel kiire pildi. Pahaaimamatult kelmidega ühendusse jäänud Alina lubas petturile anda veel veel lisaks 39 000 eurot. Ainsaks takistuseks olid kaardilimiidid, mille tõttu pidi ta asja paar päeva edasi lükkama.

Vahepeal sai Alina sõbranna sekkumisel aru, et tegemist on pettusega ja võttis ühendust politseiga. Siis algas juba päris salamissioon. Otse Riiast Lasnamäe kortermaja ette teist korda raha järele saabunud kelme ootas seal varanduse asemel hoopis toidukulleriks maskeerunud politsei.

Loe rohkem:  Tallinnas avaldasid sajad inimesed Ukrainale toetust | Eesti

Kannatanuga kohtuma saabunud isik peeti kinni ning prokuratuur taotles tema vahistamist. Nüüdseks on ta juba ka kriminaalkorras karistatud selle teo eest, kuna selgus, et lisaks sellele kannatanule oli tal sarnaseid juhtumeid veel, rääkis Masing.

Alinalt pettis raha välja 25-aastane Artjoms Ratnikovs, kes kasutas veel omakorda musta töö tegemiseks eluraskustes Elvist. Kelmuses süüdi mõitsetud Ratnikovs oli üllatavalt avameelne ja andis välja ka enda Läti bossi, keda otsitakse praegu rahvusvaheliselt taga. See on aga väga harukordne, sest suures rahvusvahelises kuriteos teevad Eestis rahamuula tööd tavaliselt isikud, kellel pole enda palkajatest ja kogus skeemi ulatusest halli aimugi.

Näiteks pidas politsei eelmisel aasta suvel Jõhvis kinni teise Läti rahamuula, 52-aastase Andrejs Zubrevičsi, kel õnnestus ohvritelt välja petta 36 000 eurot. Tema käest ei õnnestunud politseil aga skeemi ninameeste kohta midagi välja uurida. Ja teada on, et isegi rahakulleritest jõuab politsei huviorbiiti vaid käputäis.

Eelmisel aastal langes petukõne ohvriks teadaolevalt 524 eestlast, kes seeläbi kaotasid pea kolm miljonit eurot. Kuid juba selle aasta esimese kahe kuuga on ohvrite arv 64 ja kaotatud juba ligi 250 000 eurot, ehk petukõned ei näita vaibumise märke.

Juhtumid Marketplace’is

Ent tegelikult saab üks keskmine eestlane petta hoopis Facebooki Marketplace’is. Näiteks niimoodi, et ta paneb müüki enda 50 eurot maksvad suusasaapad, kuid jääb ilma hoopis 10 000 eurost.

“Impulss” proovis asja omal nahal järele. Müüki läks lillepott, mille eest küsiti 15 eurot ja sülearvuti 600 euro eest. Üllatuslikult ei tundnud ükski kelm sülearvuti vastu huvi, aga lillepott meelitas neid nagu kärbselint. Üks soovis pakkuda laenu, teised kaks lubasid, et saadavad lillepotile järele kulleri.

Loe rohkem:  Kell 11 saates "Otse uudistemajast" Lauri Läänemets | Eesti

Politsei tähelepanekute järgi noolivadki petised just väiksemaid ja odavamaid asju, nagu riided, jalanõud, lasteriided.

Süsteem töötab nii, et kelm lubab kaubale järele saata kulleri, ütleb, et kõik on juba makstud ja tuleb täita avaldus. Seda tehes sisestab müüja enda pangaandmed. Nii pääseb pahategija ligi aga ohvri pangakontole ja võib seal segamatult tegutseda.

Kui eelmise aasta jooksul peteti niiviisi välja 314 000 eurot, siis sel aastal ja pelgalt kahe kuuga on kaotatud juba ligi kolmandik mullusest kogusummast – 108 000 eurot. Politsei sõnul ulatuvad ühelt inimeselt välja petetud summad vähem kui 200 eurost enam kui 50 000 euroni.

“Üldjuhul on niimoodi, et võetakse nii palju, kui kas pangaarvel on või saadakse võtta. Või siis, kui saadakse, võetakse veel laenusid juurde. Põhimõtteliselt tehakse neid tehinguid nii kaua, kuni mingi takistus ette tuleb. Kas siis inimene on ise avastanud, et midagi on kahtlast, jõuab panka  helistada, pank blokeerib kaardid või tuleb siis keegi sinna vahele,” nentis politsei.

Kokkuvõttes näitab “Impulss”, kuidas petturid Eestis kasutavad erinevaid meetodeid, et välja petta inimestelt raha. Dokumentaalfilm paneb vaatajad mõtlema oma turvalisusele ja sellele, kuidas end selliste olukordade eest kaitsta. Oluline on olla teadlik pettuste olemasolust ning olla valvsad võõraste pakkumiste suhtes. Eesti inimestele annab see film olulise sõnumi, et ettevaatlikkus ja teadlikkus on võtmetähtsusega, et mitte langeda pettuste ohvriks. Tähelepanelik olemine ja ennetav tegevus aitavad kaitsta end ja oma vara pettuste eest.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga