Esimese eestikeelse ristsõna ilmumisest möödus 99 aastat | Eesti

2258694h7e2at24

Tere tulemast Eestisse! On möödunud 99 aastat sellest, kui ilmus esimene eestikeelne ristsõna. See tähtis sündmus jäädvustab eestlaste võitlust oma keele ja kultuuri säilitamise eest. Eesti keel on sügavalt juurdunud meie identiteeti ja see esimene eestikeelne ristsõna tähistab olulist verstaposti meie ajaloos. Täna tähistame selle tähtsa sündmuse 99. aastapäeva, tunnustades meie kultuuri rikkust ja mitmekesisust. Tulge meiega liituma selles tähtsas tähistamises ja avastage Eesti rikkalikku ajalugu ja kultuuri!

Ristsõnahullus oli maailmas juba täies hoos, kui Eestis ilmus 99 aastat tagasi esimene eestikeelne ristsõna. Moodsat ajaviidet reklaamiti kui tegevust, millega saab meelt lahutada nii köögitüdruk kui ka suurilmadaam.

1925. aasta 9. veebruaril ilmus toonases kõmu- ja klatšilehes Esmaspäev ülemaailmse taudi esimene patsillus Eestis ehk Eesti esimene ristsõna. Esimese ristsõna lahendajale oli auhinnaks välja pandud 3000 marka, mis toona oli üsnagi arvestatav summa ja ärgitas paljusid ajusid ragistama.

Oma osa ristsõna kiiresti kasvanud populaarsusel oli ilmselt põnevatel auhindadel.

“Näiteks pakuti isegi jänest, kodujänest – kes lahendab ristsõna ära, saab jänese. Aga pakuti ka selliseid tarbeesemeid nagu ridikül, ilupudeleid, sanatooriumisse saadeti, ka välismaareisid olid pakkumisel ja väga palju pakuti raamatuid ja siis ka ristsõnade uusi tellimusi,” loetles rahvusraamatukogu avalike suhete ekspert Signe Heiberg.

“Aktuaalse kaamera” palvel esimest ristsõna lahendanud Marika sõnul pole pea 100-aastase mõistatuse lahendamine sugugi kerge.

“Eks see natukene võtab aega, et vaadata, kuidas ülesehitus on ja mis tänapäevalgi, näiteks naisenimigi, kui panna, et tänapäeval on teistsugused nimed kasutusel, sel ajal olid teised nimed. Aga kui võtta nutitelefon appi, siis ma arvan, et siis läheb asi lihtsamalt,” rääkis Marika.

Hinnatud ristsõnade koostaja Villu Tamme sõnul on esimene ristsõna paras pähkel, sest väga vähe on ühiseid tähti, enamasti kas sõna alguses või lõpus, ja ülejäänud tuleb ise välja mõelda.

Loe rohkem:  Eksperdid "Pealtnägijale": Balticconnectori juhtum on pigem sabotaaž kui õnnetus | Eesti

“Ma ei viitsinud seda välja printida, ekraanil lahendasin, siis ma jõudsin päris kaugele. Aga parema poolega jäin täiesti jänni, siis lõin käega ja vaatasin õige vastuse ära. Ega ma vist ei olekski hakkama saanud,” tõdes ta.

Tamme sõnul seda tüüpi ristsõnad väga populaarsed pole, pigem eelistatakse juba 1980. aastatest alates n-ö skandinaavia stiilis ristsõnu, kus küsimused on ristsõnaruudustikus. Kui mõni esimese ristsõna vastus oli välja tuletatav, siis teiste leidmisel võib tänapäeva inimene jänni jääda.

“Mida ma näiteks ei suutnud välja mõelda, oli küsimus piitsa asetäitja kohta. Ma teadsin küll, et on olemas selline tokk, terav tokk, millega loomi susati, et nad midagi teeksid,” ütles Tamme.

Ristsõna vaimustus pole Eestis üle läinud ja igas kuus ilmub ligi 30 trükitud ristsõnaajakirja, lisaks kümmekond veebis ilmuvat.

Esimese eestikeelse ristsõna ilmumisest möödus 99 aastat on oluline verstapost eesti keele arengus. See sündmus tõi kaasa olulise muutuse meie kultuuris ja kirjakeeles ning kinnistas eesti keele staatust. Täna tähistame seda sündmust uhkusega ning mälestame neid, kes panid aluse meie emakeele rikkalikule sõnavarale. Eestikeelse pressi ja kirjanduse roll eesti keele säilitamisel ja arendamisel on hindamatu ning see sündmus on selle tähtsust veelgi rõhutanud. Jääme ootama tulevikku, kus meie emakeel püsib ja õitseb järgmistelgi põlvkondadel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga