Erametsaomanikud tahavad looduskaitsepiirangutega maade vahetuse taastamist | Majandus

2303379h7cfat24

Eestis on erametsaomanikud seisnud silmitsi probleemiga, kus nende maadele kehtestatud looduskaitsepiirangud piiravad metsa majandamist ja rahaliste hüvede saamist. Seetõttu on nad algatanud liikumise, mis nõuab nende maade vahetuse taastamist looduskaitsealadega. See initsiatiiv pakub võimalust tasakaalustada looduskaitse vajadusi ja metsanduse arengut, tagades samal ajal metsaomanikele õiglase kompensatsiooni nende piiratud kasutusvõimaluste eest. Kogukonna ja keskkonna huvides on oluline leida jätkusuutlik lahendus sellele keerukale küsimusele.

Valitsus muutis möödunud aastal kompensatsioonimehhanismi range looduskaitse all olevate maade omanikele ja maksab neile nüüd maatüki eest turuhinda. Erametsaomanikud aga tahaksid rahalise kompensatsiooni kõrval taastada ka maadevahetuse.

Tallinna külje all Harjumaal üritas valitsus alates 2006. aastast ehk kokku 17 aastat moodustada Harku valla taotlusel Sõrve looduskaitseala, kuna piirkonnas elab mitmeid kaitsealuseid linnuliike. Ent üks metsamajandamisega tegelev ettevõte, kes soetas sinna maad alles viimase 12 aasta jooksul, on selle otsuse nüüd kohtus vaidlustanud.

“Üks selline piirangutega maad kokku ostev ettevõte on vaidlustanud. Ma ei oska öelda, kui palju neil alust on. Meie hinnangul seda alust ei ole,” ütles kliimaminister Kristen Michal.

Ettevõte Landeker märgib ka oma kodulehel, et ostab kokku muu hulgas looduskaitsealust maad. Ise väidavad nad, et ei teadnud metsamaad ostes Sõrves moodustatavast looduskaitsealast midagi.

“Varasemalt on sinna 2015–2016–2017 väljastatud ka mitmeid lageraielubasid ja sel ajal pole kaitstavatest loodusväärtustest mingit juttu olnud. /…/ 2007. aasta ekspertiisis riik ütles keskkonnaameti kaudu, et Sõrve looduskaitsealal ei ole nii palju haruldasi linde, keda peaks eraldi looduskaitsealaga kaitsma, selleks on juba praegu olemasolevad rohevõrgustik ja püsielupaigad, mis pidid piisava kaitse tagama,” rääkis Landekeri kaitsja Indrek Veso.

Ta peab siinkohal silmas just Landekerile väljastatud raielubasid.

Loe rohkem:  Ettevõtjate sõnul võiks välistööjõu kvoot olla kordi suurem | Majandus

“Seda, et seda looduskaitseala üritati moodustada vist umbes 17 aastat, selle aja jooksul, ma arvan, käidi kõik uksed ja kõik mõtted läbi. /…/ Loomulikult, kes tahab, võib selle otsuse üle vaielda, mina neile edu ei soovi,” ütles Michal.

Kohtuskäigu alternatiiviks on ka range looduskaitse alla võetud maade müük riigile. Möödunud aastal muutis riik hindamise metoodikat ja maksab nüüd sellise maa eest turuhinda. See on hüppeliselt tõstnud metsaomanike huvi need maad riigile müüa.

“Kui me vaatame aastat 2022, siis meile laekus 28 müügisoovi. Selle aasta esimese kolme kuuga on laekunud üle 51 avalduse. /…/ Eelmisel aastal oli riigieelarves ette nähtud viis miljonit eurot. Me kasutasime ära kolm miljonit. Sel aastal me näeme, et kuna nõudlus on oluliselt kasvanud, on meil ette planeeritud 10 miljonit eurot ja ma usun, et me selle numbri ka täis saame,” selgitas keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

Landeker ilmselt poleks kompensatsioonile kvalifitseerunud, sest ostis maad juba siis, kui looduskaitseala moodustamine oli täie hooga käimas.

“Kaks kolmandikku taotlustest me saadame tagasi. /…/ Eesti riik omandab ainult neid kinnistuid ja ainult nendelt omanikelt, kes olid omanikud enne, kui Eesti riik neile ranged piirangud seadis,” kinnitas Vakra.

Erametsaomanikud aga tahaksid rahalise kompensatsiooni kõrval taastada maadevahetust.

“Praegu on see üldaladel juba seadustatud, aga vaja on meil seadust muuta, et rangete looduskaitsealuste piirangutega maadel ka vahetamine võimalik oleks,” ütles erametsaliidu juht Jaanus Aun, kelle sõnul lootust selleks on aga pigem vähe.

“Me oleme rääkinud palju kliimaministeeriumi inimestega. Peaaegu kaks aastat tagasi oldi siin veel üsna tõrksad selle teema suhtes, nüüd juba mööndakse, et peaks tegelikult seda varianti kaaluma, aga rõhutatakse, et poliitilisel tasandil soovi maadevahetuse taastamiseks ei ole,” rääkis Aun.

Loe rohkem:  Villig: kaitsetööstuse loomine on kasulik nii majandusele kui kaitsevõimele | Majandus

Ei keskkonnaamet ega ka minister lobistide optimismi ei jaga.

“Menetluslikult on hoopis lihtsam leida see hind, turuhind, osta see maatükk välja, anda omanikule võimalus osta talle endale sobiv maatükk vastu,” ütles Vakra.

“Seda maadevahetust siin majas küll, kui kliimaministeeriumit mõelda, me arutanud ei ole ja ei plaani ka arutada,” kinnitas Michal.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eestis on erametsaomanikud üha enam huvitatud looduskaitsepiirangutega maade vahetuse taastamisest. See võimaldaks neil saada vastu maad, mis on majanduslikult ohutumad ja kasumlikumad. Samuti aitaks see kaasa loodusressursside paremale kasutamisele ja looduskaitse eesmärkide saavutamisele. Sellise vahetuse taastamine võiks olla kasulik nii eraomanikele kui ka riigile, edendades säästlikku majandust ja loodushoidu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga