Kinnisvaraportaali juht: nii palju üürikortereid pole varem turul olnud | Majandus

2246601h8108t24

Tere tulemast Eesti kinnisvaraportaali, kus leiate kõige värskemad uudised kinnisvaraturult! Viimaste uuringute kohaselt pole kunagi varem olnud nii palju üürikortereid turul kui praegu. See tähendab rohkem valikuvõimalusi ja paremaid tingimusi üürimiseks kui kunagi varem. Kuid mis toob kaasa selle üleujutuse üürikortereid ja mida see tähendab majandusele? Loe edasi, et saada vastused nendele küsimustele ja palju muud huvitavat kinnisvaraturu kohta!

Üürikorterite pakkumised ületavad turul nõudlust, mistõttu on ka üürihinnad pisut langenud või jäänud inflatsioonile vaatamata samale tasemele. Näha on sedagi, et müüki on pandud varem väljaüürimiseks ostetud kortereid.

Aeg-ajalt kinnisvaraportaale seirav inimene paneb tähele, et üürile antavate korterite arv on märgatavalt kasvanud.

“Aastaga võrreldes on kasvanud üürikorterite arv umbes kolmandiku võrra, 30 protsenti. Pole nii palju üürikortereid turul kunagi olnudki. Viimase nelja-viie aastaga on tulnud turule professionaalsed üürituru pakkujad, võib-olla see on selline hetk, kus hind otsib õiget tasapinda,” lausus KV.ee portaali juht Tarvo Teslon.

“Pakkumisi on juurde tulnud, sest nõudlust ei ole nii palju juurde tulnud. Turgu ei tooni enam ukrainlased. Lisaks on valminud mõned uusarendused, mis osteti väljaüürimiseks. Suurenenud pakkumine ja vähenenud nõudlus ongi jätnud väikese ülepakkumise,” lausus 1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter.

Mõju nõudlusele on avaldanud ka üldine kehv majandusseis.

“Töötlevast tööstusest kuni IT-sektorini on toimunud koondamisi, see tähendab, et Eesti-sisene ränne, mis üürikortereid vajab, on vähenenud ja ka tööränne välismaalt Eestisse, mis Tallinna puudutab, on ka IT-sektoris natuke vähenenud. See kindlasti mõjutab kallimaid kortereid,” ütles kinnisvaraanalüütik Risto Vähi.

Pakkumise-nõudluse vahekorra muutus on mõjutanud ka üürihindasid. Kui aasta tagasi said Vahteri sõnul algul pihta kallimate korterite üürihinnad, siis nüüd on see jõudnud odavamate elamispindadeni.

Loe rohkem:  Käibemaksutõus kergitas jaanuaris maksulaekumist alla 10 protsendi | Majandus

“Üürileandjatel oli selline tunne, et iga kord, kui uue üürilepingu tegid, uus üürnik tuli, siis pidi 25 kuni 50 (eurot) hinnale lisama. Täna seda tunnet pole ja pigem peaks langetama. Kui üüri langetada mõistlikult iga nädal 25 kuni 50 eurot, siis läheb paari nädalaga see asi ära,” lausus Vahter.

Osa seniseid üürikortereid on jõudnud juba müüki.

“Seda on näha, et on tulnud müüki sellised korterid, kus on olemas elementaarne mööbel, kus ei ole tegelikult elatud. On näha, et see ongi mõeldud üürikorterina, kuid kuna nüüd on läinud laenutingimused kõrgeks, tootlused madalaks, siis see äriplaan lihtsalt ei vea välja,” märkis Vähi. 

Kinnisvaraportaali juht on märkinud, et Eesti turul pole kunagi varem olnud nii palju üürikortereid kui praegu. See peegeldab kasvavat nõudlust üüripindade järele ning sunnib kinnisvaraarendajaid pakkuma mitmekesisemat valikut. Kuigi rohkem valikuvõimalusi võib olla tarbijatele kasulik, võib see samal ajal tekitada ka konkurentsi ja hinnatõusu. Oluline on säilitada tasakaal turul, et tagada mõistlikud hinnad ja taskukohane eluaset kõigile soovijatele. Silmas tuleb pidada ka pikaajalisi tagajärgi nii üürnikele kui ka kinnisvaraomanikele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga