Ene Ergma: universum paneb meid väga tugevasti paika | Kultuurisaated

2281956hc97et24

Tere tulemast Eestisse! Ene Ergma on tuntud Eesti füüsik, astronoom ja poliitik, kes on pühendunud teaduse ja kultuuri edendamisele. Tema visioon universumist ja meie kohast selles on inspireeriv ning paneb meid mõtlema meie enda rollist suures tervikus. Kultuurisaated, kus Ene Ergma jagab oma teadmisi ja kogemusi, pakuvad unikaalset võimalust avastada sügavusi meie maailma ja universumi tundmaõppimisel. Astuge sisse ja laske end kaasa haarata sellest põnevalt rännakul läbi teadmiste ja avastuste!

Ene Ergma tähistab 29. veebruaril oma 80. sünnipäeva. Kuna see päev esineb kalendris iga nelja aasta tagant, on tegu 20. korraga, kui Ergma sünnipäeva õigel päeval tähistada saab ja on seepärast naljaga pooleks üks “Plekktrummi” nooremaid külalisi. Ergma õnnitleb ka kõiki teisi, kes sel päeval sünnipäeva peavad ja ütleb, et emad, kes 29. veebruaril sünnitavad, ei pea end selle pärast üldse halvasti tundma, sest nende lapsed saavad seda toredat päeva tähistada ükskõik millal veebruaris või märtsis.

Ergma sünnipäevade tähistamist on valdavalt korraldanud sõbrad. “Isegi kui ma ei tahtnud teha oma 50. sünnipäeva, see oli väga raskel ajal, 1994, see oli aeg, kui süüa oli üldiselt vähe, juua veel vähem. Peolauda kokku panna, eriti kui seal istusid füüsikud ja astroloogid, kes alati olid valmis midagi head sööma, oli väga raske. Aga see oli jällegi tore ja ma pakkusin välja, et teeme ikka selle tõelise sünnipäeva, kui mul tuleb 50 aastat sünnipäevade järgi kokku. Aga nad oskasid väga kiiresti rehkendada, ütlesid, et see on umbes 200 aasta pärast, nemad ei taha siis tulla,” naeris Ergma.

Ergma sõnul on see isegi tore, et 29. veebruar on kalendris ainult iga nelja aasta tagant. “Asi on selles, et need pagana planeedid ja isegi meie armas Maa on niisugune, et ta ei viitsi käia täpselt. Ta ei käi 365 päeva. Tema seal vaatab teisi planeete natuke ja jääb igal aasta kuus tundi kauemaks,” ütles ta.

Ene Ergma on pidanud riigikogu esimehe ametit ühtekokku kümme aastat. Enda sõnul ei olnud tal esimesed 45 aastat elust Nõukogude Liidus elades suurt poliitikahuvi, ent ta möönis, et on alati olnud inimene, kes hüppab tundmatusse vette. “Esimest korda ma hakkasin mõtlema, milline võib olla poliitik, kui ma kuulasin 1977. aastal Indias Indira Gandhit esinemas. Ma olin vapustatud sellest esinemisest. Inimene, kes on kõrgetasemeline poliitik, rääkis nii põnevalt, et minul kõrvad liikusid. Ta rääkis oma lapsepõlvest, rääkis asjadest, mida kellelgi, kes kirjutab teile mingit kõne, pole võimalik teha. Kui ma järgmine kord juba 2010. aastal läksin sinna ja sain kokku oma kolleegi spiikriga, hakkasin talle oma vaimustust jagama,” rääkis Ergma.

Endise riigikogu esimehe jaoks on oluline, milline poliitik on ja mida räägib – inimene peab väga hästi läbi mõtlema, mida tahab öelda. “Kui ma tulin riigikokku, siis ma tahtsin rääkida neid inimlikke aspekte, kutsuda inimesi mõtlema. Nagu ma ise ütlesin ükskord, kahjuks, mitte eriti hästi, kui ma rääkisin, et kala hakkab mädanema peast – mul läks meelest ära, et minu ülemus oli ka üks Pea ja siis see Pea solvus. Aga ma ütlesin, et vaadake – saba määrab ka kalal väga palju asju.”

Kui presidendiks ei saa Eestis kandideerida varem kui 40-aastaselt, siis riigikogu esimehe kohale pole sellist piirangut seatud, ehkki ta peab olema valmis presidenti asendama. Ergma ütles naljatledes, et tähistas riigikokku minekul suure vaimustusega oma 15. sünnipäeva. “Vaadake, ikka väga vajalik on inimestel riigikogus aru saada, mis see kogu riigi toimimine on. Võib-olla noored inimesed mõtlevad, et ma ei pea neist lugu, väga pean, aga seda ei saa arvuti kaudu väga kiiresti. Kui hakkad arvutist võtma kõiki neid asju, isegi kui tekib seesamune kurikuulus AI, siis on ikkagi nii. Kõige tähtsam on, et inimene mõtleb, arutleb ja vaatab seda üle, aga kui seda ei ole, on kogemus väga väike. Ma olen veendunud, et see ei ole see,” ütles ta.

Kui president 24. veebruaril kõnet pidada ei saa, peab riigikogu esimees teda asendama. Ergmal küll sellist konkreetset juhtumit ette pole tulnud, kuid ta on pidanud väga kiiresti kõne valmis kirjutama. “Kui oli see kuulus tsunami, kus tohutu hulk inimesi said hukka, siis me tegime kõne ruttu ümber. Ei saa juba panna, kui tore on ja nii, see peab olema teise aktsendiga, sest ei saa ju niimoodi teha, et me ei räägi sellest,” sõnas Ergma.

2281956hc97et24

Kui varem oli Ergma tegelenud maailmaruumi ja tähtedega, siis nüüd tuli tööd teha inimeste ja riigiga. Ta nentis, et pidi õppima absoluutselt kõike, ka kõige elementaarsemat – kuidas viia läbi istungit ja kuidas mitte lasta endast üle sõita. “Ikka väga tihti taheti sind niimoodi kõrvust tõmmata ja veel terve hulk inimesi vaatasid. Nagu üks ajakirjanik mult küsis, kas see oli mu suurim saavutus elus, saada riigikogu esimeheks. Ma ütlesin, et ei. Minu suurim saavutus oli valimine Eesti teaduste akadeemiasse. Sest sinna juba nii lihtsalt ei saa,” lausus astrofüüsik.

Poliitikasse tuli Ergma ajal, kui Eesti oli astumas Euroopa Liitu. See tähendas talle sõitmist Eesti eri paigus ja inimeste ees esinemist. “Teate, kui tore asi oli, et pea igal pool oli kõige suuremaks probleemiks suhkru hind. Härra Kross oli esimene, kes ütles, et kuulge, kui me Eesti vabaks saime, siis oli suhkru hind palju suurem, mis te nüüd muretsete selle pärast. Aga inimestel oli väga vaja rääkida seda ja mina mõtlesin seda väga astronoomiliselt, ma püüdsin rääkida kujundlikult. Väga palju küsiti, et miks me ronime uude kogumikku, me alles tulime ühest. Siis ma rääkisin, et vaadake, kui me laseme üles geostatsionaarse Sputniku, see on Sputnik, mis lendab umbes 25 000 kilomeetri kõrgusel, ja värvime Venemaa ära sinise värviga ja kõik teised Euroopa Liidu riigid rohelise värviga, siis jääb üks väike valge täpp. Ta ju jääb niisuguseks. Mida te pakute siis välja, kuhu me läheksime. Ma ei hakanud inimestele rääkima paljusid asju, see ei ole see koht, sa pead inimestele emotsionaalselt hakkama seda seletama. Ja siis ütlesid, jaa, tuleb ikka sinna heleroheliseks minna. See oli väga hea lähenemine, kui öeldi, et seleta tädi Maalile ära,” rääkis Ergma.

Loe rohkem:  "Plekktrummi" külaline on tuleval nädalal režissöör Marko Raat | Kultuurisaated

Ergma tunnistas, et muutus pärast oma esimese kraadi kaitsmist kergelt ülbeks ja ei pidanud vajalikuks inimestele tema jaoks elementaarsetena tunduvaid asju seletada. “Aga tegelikult, kui minu ema seda küsis – ja mul on siiamaani häbi sellest –, ütlesin, emakene, tead, see on nii keeruline, ma ei hakka seda sulle rääkima. Ma ei osanud seda rääkida, siis ma ei tunnistanud, aga pärast küll, et ma olin lihtsalt nahaal.”

Tolleaegses kõrges poliitikas ja rahvusvahelises läbikäimises oli üsna vähe neid, kellega Ergmal oli võimalik rääkida astrofüüsikast ja universumist, aga üks selline inimene oli NATO peasekretär Javier Solana. “Kui tollane Euroopa Parlamendi president Pat Cox meid kutsus, väga kihvt mees oli, siis mina mõtlesin küll, et ma ei tea poliitikast ühtki sõna. Ma pole isegi komparteis olnud, mul pole mingisugust tagapõhja. Mõtlesin, et huvitav, mida ta minu kohta ütleb ja siis ta ütles, et jah, selle daamiga võib ainult Solana rääkida,” sõnas astrofüüsik. Ta lisas, et riigikogus oli peale tema veel kaks akadeemikut – Aarma ja Aaviksoo.

2281965h3a29t24

Teadustöö Moskvas

24 aastat oma elust on Ergma õppinud ja töötanud teadlasena Moskvas. Ta tõdes, et Ukraina sõja taustal on hirmutav näha, kui tihti tekib maailmas hulle liidreid. “1930. aastate filmid, mida praegu vaatan ja mis on suurepärased, näitavad Saksamaa arenemist. See on kultuurrahvas ja läheb äkitselt hulluks. Fašismi ja kõike seda on nii masendav näha. Putin võttis sellest väga palju šnitti. Ta kogu aeg jälgis seda mängu, kas nad ütlevad midagi? No vot, võtame ära selle Krimmi. Ei olnud kuulda. Võtame ära tükikese Gruusiast – ei olnud kuulda. Muidugi Saakašvili tegi seal, saate aru – Gruusia, noor mees ja ilmselt ta läks ka niimoodi liiga agressiivselt. Peab ikkagi mõtlema, mida sa teed,” sõnas Ergma.

Kui arvatakse, et teise maailmasõja hirmud on lõppenud, tunneb Ergma alati kartust, kui näib, et relvade hulk hakkab suurenema, eriti suurriikide juures. “Euroopa kogu aeg hoidis seda madalal. Võib-olla nüüd ärkab Euroopa ka üles. Mõnikord mõtled, et Trump ütles päris karmid sõnad, et siis võib-olla hakkab midagi liikuma. Me peame oskama iseennast kaitsta, jällegi, see kõlab hästi vastikult mulle endale ka, aga hulle tekib väga tihti.”

Ergma nentis, et Moskvas olid astronoomid küllaltki vabad. “Vahel olid “toredad” punased ained ja eriti see viimane kõige suurem tobedus, millest ma ei suutnudki aru saada, mis loom see on, teaduslik kommunism. Teate, meil olid niisugused toredad mõtlevad inimesed ja väga vähe oli neid, kes olid väga kommunistlikud,” ütles ta.

2281959h3153t24

Teisalt käis sõda kosmose pärast. Targad inimesed püüdsid tema sõnul eemale hoida survest leiutada imetehnikat ja hoida oma valduses riigisaladusi. “Üks null on salajane, kaks on täielikult salajane ja kui sul täielikult salajane on, siis sa vähemalt viis aastat ei saanud kuhugile väljamaale, eriti niisugustesse halbadesse kohtadesse nagu mädanevad kapitalistlikud maad,” ütles Ergma.

Teadussekretärina oli tal isegi kaks nulli. Suur saladus, mida ta teadis, oli telefoninumber, millelt sai helistada välismaale. “See number oli KGB ärksa uurimise all. Asi on selles, et meile saadeti kirju, osad olid seotud satelliitidega ja meil osakond töötas satelliitidega uurimistes. Need tobedad sõjamehed, kel pidi kõik olema väga salajane, saatsid meile alati kirju. Ta saadab sulle täielikult mõttetu kirja, et saatke meile palun need ja need andmed ja lubavad maksta ka veel. Ma olin aus inimene ja ütlesin, et minge võtke raamatukogust, kõik need andmed on seal. Siis läksin oma ülemuse juurde, kes oli palju targem kui mina ja ütlesin, et kas ma kirjutan neile nüüd vastu, et võtke need andmed sellest ja sellest ajakirjast. Ta ütles, et ole nüüd, kirjuta neile vastu, et selle eest peavad nad nii palju maksma. Mina mõtlen, et oot-oot. Ta ütles nii, et nagunii nad ei tea, et sellised asjad seal on. Aga kuna nemad saatsid mulle kahe nulliga asju, siis oli kohe mul märk juures,” rääkis astrofüüsik.

Vaimustus Bulgakovist

1980. aastal sai Ergma täieliku keelu välismaale sõita ja enda sõnul mitte seepärast, et teadis tähtsaid saladusi. “Ma olen kõikidele öelnud, et ma polnud mingisugune dissident, kes käis seal ringi, aga hakkasime anekdoote rääkima ja kirjutasime öösiti ringi Bulgakovi “Koera süda”,” meenutas ta. Käsitsi vene keeles raamatut ümber kirjutama tõukas vapustus noorest, 25-aastasest Bulgakovist, kes kodusõja ajal tabas ära, milliseks nõukogude võim inimesed muuta tahab. “Kujutage pilti, see oli Lenini nimelises raamatukogus arhiivis, seal tehti ka muidugi niisugust tõsist teadustööd ja “Koera süda” ei tohtinud isegi mainida, see oli jutustus number kaks.”

Bulgakovi on Ergma jaoks eriliseks teinud tema võime kirjutada armastuse tekkimisest. “Nagu Bulgakov kirjutab, mis oli armastus, see oli nagu bandiit, kes hüppas kuskilt tumedast välja, lõi meid mõlemat ja see oligi kõik. Mis mulle väga meeldib ja mis on väga huvitav lähenemine, ma pole seda kunagi näinud, et saatan ju tegi seal väga palju häid tegusid. Saatan ei olnud ühegi toreda inimese kallale läinud, ta läks igasugustele, kellest aru said, et nad lihtsalt sigatsesid ja see oli ka minu jaoks tore, et need inimesed, kes kasutasid nõukogude võimu hüvesid, neid saatan ei kannatanud,” sõnas Ergma. “Woland ütles, et inimesed ei muutu. Me ka mõtleme, et saame tehisintellekti ja siis kõik läheb väga ilusaks, kõik need vidinad tekivad, aga inimese olemus, ma olen veendunud, läheb tuhat aastat edasi ja on ikka samasugune,” lisas ta.

Loe rohkem:  Tuleval nädalal on "Plekktrummi" külaline Ene Ergma | Kultuurisaated

Inimeste vahelistest suhetest räägib Ergma sõnutsi väga hästi ameerika kirjaniku Robert Warreni “All the King’s Men”, mille venekeelse köite ta esimest korda tudengina mustalt turult nelja rubla eest ostis. “Ma lugesin ja tõesti nautisin seda, see oli kirjutatud ühest Ameerika poliitikust, kes hakkas peale väga alt ja lõpetas väga kõrgel tasemel. Seal olid sümpaatsed inimesed, aga nad tegid mõnikord tegusid, mis pärast tulid välja. Elu on niisugune, et sul on suur ämblikuvõrk ja ämblik istub seal sees ning tunnetab, et kuskil keegi sattus sinna sisse. Ja siis hakkab liikuma see võrk,” sõnas astrofüüsik. 

2281962h6f03t24

Looduse meistriteos

Huvi astrofüüsika vastu tabas Ergmat lapsena. Ta meenutab, et kaheksa aastat vanemal õel olid teised huvid ning väike igatsev tüdruk oli täiskuu ajal ema jutu järgi kuuga rääkinud. Kooli minnes oli astroloogia tema sõnutsi põrguigav. “Ma pole niisugune tõsine astronoom, nagu paljud. Aga see juhtus lihtsalt, et ma kuulsin sellist toredat sõna nagu plasmafüüsika, millest ma mitte tuhkagi ei saanud aru, 10. klassis sellest ei räägitudki. Tuumafüüsikast, mille ümber käib väga palju Eestis ka juttu, sellest natuke teati rohkem, see oli esiteks kohutav, Nagasaki ja Hiroshima, ja eks ma siis lugesin ka kõik need raamatud läbi, mida kirjutasid ameeriklased. See tundus mulle huvitav. Esimesed kaks aastat ma tahtsin kohe Moskvasse minna, minu teele jäi kahjuks niisugune tõsine takistus nagu Käbini poeg. Sellest ma ei osanud üle hüpata. Mulle üldiselt nooruses ei meeldinud, kui mulle lüüakse vastu nina. Ja ma ütlesin, et ma lähen sinna. Aga siis Tõravere inimesed päästsid mind ära. Nad tahtsid, et ma läheksin õppima füüsikat ja täheevolutsiooni. Tähed, mis asja? Siis nad tegid mulle populaarteadusliku loengu, et vaata, päike on ilus plasmatera, milles toimub tohutu kihvt tuumareaktsioon,” meenutas Ergma.

Universum on Ergma arvates täiuslikult loodud süsteem. “Seal pannakse meid väga tugevasti paika. Looduses tekivad magnetarid, see on neutrontäht, mida me saime nüüd alles tundma, sest meil ju kaua aega ei olnud silmi, ei raadiosilma, röntgensilma, gammasilma, ainult pisikene silm, millega me vaatame üksteisele vastu. Tavaline kiirgus, optiline kiirgus. Kui me ainult selle silmaga vaatasime, siis me ei näinud praktiliselt mitte midagi,” ütles ta ja lisas, et universum on suur füüsikalabor ja keegi ei tea, kes selle labori juhiks on. “Niisuguseid asju, mis seal laboris toimuvad, mis katsed seal toimuvad, seda Maa peal me ei tea.”

Ergma ei usu, et inimene iial niisugusele tasemele jõuab, kui universumi looja, kes on selle perfektse kogumi valmis teinud. “Ta tegi selle asja valmis, see oli suurepärane. Siis ma hakkasin mõtlema, kuhu inimesed panna. See on võib-olla isegi alandlik mõtlemine, sest alguses inimesed suhtusid loodusesse suure austusega. Loomulikult nad õppisid kõik oma vigade pealt, aga pärast, mina elasin ka sel ajal, olid veendunud, et me peame loodust muutma nii, et paneme kõik Siberi jõed teisipidi voolama. 1990ndatel aastatel minule räägiti veel, et Venemaal selle peale mõeldi. Ega me ise oleme ka siin Eestimaal teinud. Alguses suure rõõmuga, et kuivendame kõik sood ära. See on see meie teadmatus. Me hakkame midagi tegema ilma, et me suudaks aru saada. Mõtleme natuke, ega see loodus pole niisama tehtud,” rääkis astrofüüsik.

Enda sõnul on ta kaval, sest kõik tema vaatlusobjektid asuvad väga kaugel. “Väga mõnus on näiteks neutrontähti vaadelda ja mõelda, kuidas need üldse tekkinud on. Ma mäletan, kui ma veel Moskvas olin, käisin oma ülemuse juures ja ta elas niisuguses väga peenes majas, mis oli nende eliidile tehtud, tema sai kogu aeg seal sõimata, et teie Sputnikud on ära rikkunud kogu selle ilma. Mina mõtlesin, et parem on tegeleda nende kaugete objektidega,” lausus ta.

Astronoomias tuleb tema sõnul tõsiseid leide ette harva ja juhuslikult. “Miks oli nii kaua see, et me ei saanud vaadelda näiteks neutrontähti või musti auke. Sest su silm ei võta seda. Sel ajal, kui mina juba füüsikas ja astronoomias olin, otsiti üle 30 aasta neid gammasähvatusi. Siis muidugi oli külma sõja periood, ameeriklased hakkasid mõtlema, et need kuradi venelased ronisid ilmselt kuu taha ja lasevad seal neid gammasähvatusi. Tegelikult on kõik need supernoovaplahvatused. Üks ameerika astronoom ütles toredasti, et tuumafüüsika on tegelikult praktiline astrofüüsika, sest kosmoses need asjad toimivad nii, et keegi ei pea seal mingit pauku tegema,” ütles Ergma. Ta mainis, et huvitaval kombel ei ole meie galaktikas olnud kaua aega supernoovasid, mida muidu peaks esinema päris tihedalt.

Kultuurisoovitus. “Minul on patune kultuurisoovitus. Mul on kaks asja, kuhu ma alati välja jõuan, kas astronoomiasse ja kosmosesse või Bulgakovi juurde. Üks kultuurisoovitus juba oli, Warreni “All the King’s Men”,” sõnas Ergma ja lisas: “Räägitakse, et Bulgakovil olevat välja tulnud uus “Meister ja Margarita”, mul on peaaegu need kõik olemas. Seda oleks ka tore lugeda. Mulle väga meeldivad head lasteraamatud ja ma olen öelnud, et on üks suur sigadus, et ei anta lastekirjanikele Nobeli preemiat, näiteks Astrid Lindgren, teda loevad kõik,” ütles astrofüüsik.

In conclusion, Ene Ergma’s perspective on the universe and our place within it is both enlightening and inspiring. Through her work and research, she has shed light on the vast complexities of the universe and the intricate connections between all living beings. Her wisdom and dedication to the field of astrophysics serve as a reminder of the endless possibilities for discovery and understanding. As we continue to explore and learn about the universe, we are reminded of our own significance within it. Ene Ergma’s insights serve as a beacon of hope and curiosity for all those seeking to unravel the mysteries of the cosmos.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga