Doktoritöö: kakskeelse kõneleja keelekasutust mõjutab isiklik valik | Kultuur

763241ha3fet24

Tere tulemast Eestisse, kus doktoritöö uurib kahekeelsete kõnelejate keelekasutust ning selle mõju isiklikule valikule ja kultuurile. See põnev uurimus süveneb sügavale keelelistesse ja kultuurilistesse mustritesse, mis mõjutavad inimeste igapäevast suhtlust ning identiteeti. Kas inimesed valivad keelt, mida nad kasutavad sõltuvalt olukorrast või on see sügavalt juurdunud nende isiklikus kultuuritaustas? Lähme koos avastama, kuidas keel ja kultuur omavahel põimuvad ning mõjutavad meie igapäevaelu.

Eesti-läti kakskeelsed kõnelejad kasutavad tihti laensõnu, tõlkelaene ja segakoopiaid, kus sõna üks pool võib olla võetud ühest keelest ja teine teisest. Samas võib näha suuri erisusi selles, kui sageli nad keelt vahetavad, selgub Tallinna Ülikoolis doktoritöö kaitsnud Elīna Bone uurimusest.

Kogukonna mõttes on eestlased Lätis ja lätlased Eestis vähemusrahvus, kes on teiste keelte kõnelejate seas hajutatud. Seni on sotsiolingvistikas ja kontaktlingvistikas pööratudki rohkem tähelepanu just mitmekeelsete kogukondade keelekasutusele. Üksikisikut on vaadeldud Bone sõnul pigem mitmekeelse kogukonna esindajana, hoolimata sellest, et keelemuutused saavad enamasti alguse just kakskeelsest kõnelejast.

Bone doktoritöö põhineb kolmel eesti-läti kakskeelse isiku keelekasutuse uuringul, mille raames viis ta läbi vabas vormis intervjuud 20 tunni ulatuses. Intervjueeritavate seas oli nii eesti kui ka läti keelt emakeelena kõnelejaid, kes kõik omandasid teise keele täiskasvanueas naaberriiki kolides. 

Tööst selgus, et eesti-läti kakskeelses kõnes esineb nii kahe keele sõnu kui ka pikemaid lauseid.  Bone eristas kolme tüüpi laene. “Kõige levinumad olid laensõnad, mille puhul eesti- või lätikeelne sõna võetakse üle samas tähenduses ja vormis, nagu see on algkeeles. Laenatakse peamiselt sõnu, mis on seotud mingi kindla valdkonna või vastava kultuuriruumiga ning millele on omakeelset vastet raske leida. Samuti võib laenamist soodustada sõnade sarnasus, nt läti knapi ja eesti napilt,” sõnas vastne doktor.

Loe rohkem:  Timo Steiner: Jaapanis lennukist väljudes oli selge, et sünnib uus ballett | Kultuur

Teisena esines enim tõlkelaene, mis on teisest keelest sõna-sõnalt tõlgitud sõnad ja väljendid. Kolmas tüüp on n-ö segakoopiad – need on sõnad, mis koosnevad nii eesti- kui ka lätikeelsest osast, nt üksvienā ‘ükskõik’, kus üks tuleb eesti keelest ja vienā läti keelest. Grammatika laenamist esines vähe.

Kõige põnevamaks tulemuseks pidas Bone kõigi kolme kõneleja eri eelistusi ja hoiakuid oma kõnes. “Nimelt, üks kõnelejatest näitab, et keeleülekanne võib olla mõlemasuunaline – laenatakse nii läti keelest eesti keelde kui ka vastupidi. Mõnikord vahetab kõneleja keeli nii tihti, et on raske määrata, mis keel on põhikeel,” selgitas teadlane.

Teine kõneleja eelistas aga põhikeelena läti keelt ning demonstreeris keelelist teadlikust, kasutades kommentaare, milles viidatakse, et keeli ei segata. “Sellegipoolest esinevad ka tema kõnes laensõnad ja lausungid eesti keelest. Ka kolmas kõneleja eelistas põhikeelena läti keelt. Tema näitas üles soovimatust rääkida eesti keeles, kuigi ka tema kõnes esines eestikeelseid laensõnu ja lausungeid,” lisas Bone. 

Seega võib doktoritöö põhjal öelda, et kakskeelne kõneleja valib endale sobiva väljendusviisi. Keelekasutuses saab jälgida erinevaid käitumismalle: mõni püüab keeli lahus hoida (iseküsimus, kas see õnnestub), kuid mõni ei pea seda oluliseks. “Kõneleja peas ei ole keeled lahus. Kõik keeled, mida kõneleja oskab, loovad ühiselt suure keelerepertuaari, mida vastavalt vajadusele ja kontekstile kasutada saab,” järeldas Bone. 

Elīna Bone doktoritööd “Estonian-Latvian code-copying: comparison of adoption and imposition” (“Nominalistliku virtuaalsuse teooria poole”) juhendas Tallinna Ülikooli teenekas professor Anna Verschik. Oponentideks olid Oulu Ülikooli dotsent Maria Frick ja Läti Ülikooli professor Andra Kalnača. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et doktoritöö tulemused näitavad, et kakskeelse kõneleja keelekasutust mõjutab oluliselt isiklik valik ning kultuuriline taust. Uuringud selles valdkonnas aitavad paremini mõista, kuidas inimesed kasutavad erinevaid keeli erinevates olukordades ning kuidas nende keelevalikud peegeldavad nende identiteeti ja kuuluvustunnet. Täpsemad teadmised sellest teemast võivad aidata kaasa kultuuridevahelise kommunikatsiooni ja mõistmise parandamisele ning toetada keelepoliitika kujundamist. Kõnealune doktoritöö on oluline samm selles suunas.

Loe rohkem:  Ülevaade. Videomängud aastal 2023 | kultuur

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga