Enamik kaugküttekliente sellel hooajal hinnalangust ei näe | Majandus

1707921682 2158423h41cft24

Tere tulemast Eestisse! Sel hooajal ei näe enamik kaugküttekliente hinnalangust, mis võib tunduda pettumust valmistav. Majanduslikult on see oluline teema ja me mõistame, kui murettekitav see võib olla. Kuid ärge muretsege, meie siin Eestis oleme pühendunud leidma parimad lahendused ja toetama meie kogukonda. Loodame, et kuuleme teilt, kuidas me saame aidata ja loodame, et teie kogemus siin Eestis saab olema meeldiv ja meie lahendused aitavad leevendada olukorda.

Energiaettevõte Gren teatas kaugkütte hinna langetamisest Tartus, kuid Utilitas ega Adven sel hooajal hinda allapoole tuua ei plaani. Konkurentsiameti teatel muutuvad soojuse piirhinnad igas võrgupiirkonnas isemoodi ning see sõltub kasutatavast kütusest ja teistest teguritest.

Energiaettevõte Gren teatas kolmapäeval, et langetab kaugkütte hinda Tartus 59,25 eurole megavatt-tunnist tagasiulatuvalt 1. veebruarist.

Gren Eesti äride juht Margo Külaots ütles, et energiakandjate hinnatõus, mis viimastel aastatel kaugkütte hindu kergitas, on praeguseks stabiliseerunud ja see võimaldab ka kütte hinda langetada. Klientide küttearvel kajastub uus hind märtsis.

Viimati langetas Gren Tartus soojahinda oktoobris, mil see langes 72,60 eurole megavatt-tunnist varasema 76,50 euro asemel.

Utilitase kaugkütteettevõtete juht Robert Kitt ütles ERR-ile, et nemad sõlmisid selle küttehooaja kütuste lepingud enne küttehooaja algust ning seeläbi on soojuse hind püsinud stabiilne.

“Elutähtsa teenuse osutajana peame varustuskindlust äärmiselt oluliseks ning seega hangime kütused kogu küttehooajaks ette,” lausus Kitt.

Uuesti alustab Utilitas kütuste hankeid kevadel ja Kiti sõnul vaadatakse siis kindlasti ka kaugkütte hind üle. Kui praegused hinnatrendid jätkuvad, saavad ka nemad soojuse hinda langetada.

“Samas on energiaturud jätkuvalt muutlikud ning püsivad paraku ka geopoliitilised ebakindlused, mistõttu on täpsemate hinnaprognooside tegemine jätkuvalt keerukas,” lisas Kitt.

Loe rohkem:  Memo: taastuvenergia tasu on pärast tuuleparkide valmimist 1,3 senti/kWh | Majandus

Selline hankestrateegia, kus kogu hooaja leping korraga sõlmitakse, võimaldas Utilitase esindaja sõnul neil hoida kaugkütteteenuse hindu stabiilsena ka äärmiselt heitlikul 2022.–2023. aasta küttehooajal. Kitt märkis, et hooajaliste kütusehangete läbiviimise eeliseks ongi eelkõige varustuskindlus ning teisalt ka stabiilsem hind, mis tähendab väiksemat sõltuvust turuhinna kõikumistest.

Hetkel ei plaani hinnalangust ka Adven. Ettevõtte Baltikumi äri juhi Juhan Aguraiuja sõnul püsivad nende hinnad praeguste teadmiste juures stabiilsed

“Võimalikud on väikesed korrigeerimised kuni selle küttehooaja lõpuni,” lisas ta.

Aguraiuja tõi välja, et nemad viisid hinnamuudatused oma võrgupiirkondades sisse käimasoleva kütteperioodi alguses ning hind langes pea kõigis piirkondades kolmandiku võrra.

“Sõltuvalt piirkonnast alanesid hinnad vahemikus 15 ja 40 protsenti. Praeguseni on hinnad püsinud stabiilsed,” rääkis ta. “Hinnalangetuse võimaldasid soodsamad hakkepuidu tarnelepingud, oma osa lõpphindade alanemisel on ka odavnenud maagaasil, mis on kasutusel reserv- ja tipukoormuste kütusena.”

Aguraiuja juhtis tähelepanu ka sellele, et hindade kujunemine sõltub ka võrgupiirkonna suurusest – suurtes võrkudes ongi hinnad madalamad ja väiksemates kõrgemad.

Soojuse piirhinnad on piirkonniti erinevad

Kaugkütteseaduse kohaselt peab soojuse hind vastama põhjendatud kuludele, mistõttu sisendhindade, näiteks kütuste või elektri ostuhinna alanemise korral peab soojusettevõtja alandama ka tarbijatele müüdava soojuse hinda.

Soojusettevõtjad peavad esitama konkurentsiametile uue soojuse piirhinna kooskõlastamise taotluse hiljemalt 30 päeva jooksul alates sellest, kui on ilmnenud asjaolu, mis võib vähendada soojuse hinda enam kui viie protsendi võrra.

Konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja ja peadirektori asetäitja Külli Haab ütles, et seega võib soojusettevõtja müüa soojust konkurentsiameti kooskõlastatud soojuse piirhinnast madalama hinnaga.

Ta lisas, et ehkki kõikidele kaugkütteettevõtetele kehtivad samad põhimõtted, on soojuse piirhinnad ja nende muutused tingitud iga võrgupiirkonna eripärast. Näiteks toodetakse soojust eri kütustest – hakkpuit, maagaas või põlevkiviõli, seejuures sõltub hakkpuidu ostuhind ka piirkonnast, maagaasi ostuhind on kõrgem põlevkiviõli ostuhinnast ja nii edasi –, mistõttu on erinevad nende kütuste kasutamise osakaalud.

Loe rohkem:  Tallinna Sadama käive langes 117 miljoni euroni | Majandus

“Erinevad on ka võrgupiirkondade soojuse müügimahud, soojustarbimise tihedused, soojuse tootmise ja jaotamise põhivarasse tehtud investeeringute suurused ja struktuur. Amet jälgib pidevalt kütuste hindade dünaamikat ning hindade languse korral tuleb ettevõtjal alandada ka müüdava soojuse piirhinda,” ütles Haab.

Kui soojusettevõtja omaalgatuslikult soojuse hinda ei alanda, siis teeb konkurentsiamet hinna alandamise kohta märgukirja ja vajadusel ka ettekirjutuse.

Gaasi hind on järjest odavnenud, aga Haab märkis, et sada protsenti gaasist soojust tootvate võrgupiirkondade arv ja soojuse mahulise toodangu osakaal on kogu kaugkütteturul väike, seega on mõju väike ka kaugkütte üldisele hinnatasemele.

Kokkuvõttes on enamik kaugküttekliente sel hooajal pettunud, kuna nad ei näe oodatud hinnalangust. Majandusolud on keerulised ja energiahinnad püsivad kõrged. See paneb kliente otsima alternatiivseid viise energia kokkuhoiuks ja kulude vähendamiseks. Olukorra parandamiseks on vajalikud tõhusamad regulatsioonid ja investeeringud taastuvenergiasse. Samuti peaksid energiaettevõtted kaaluma klientidele soodsamate pakkumiste tegemist, et aidata neil majanduslikult paremini toime tulla.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga