Elutööpreemia laureaat Arvo Valton: see on eluaegse rabelemise tulemus | Kirjandus

Tere tulemast! Arvo Valton, Eesti kirjanik ja elutööpreemia laureaat, on pälvinud tunnustust oma pühendumuse ja kirgliku panuse eest kirjandusse. Tema tööd kajastavad eluaegset rabelemist ja järjekindlust, mis on viinud teda silmapaistva karjääri ja loomingu saavutamiseni. Valtoni kirjanduslikud saavutused on inspireerinud ja mõjutanud paljusid ning ta on üks olulisemaid kirjanikke Eesti kultuuriloos. Tema lugu ja kirg kirjutamise vastu on tähelepanuväärne ning väärib täielikku avastamist ja tunnustamist. Oleme õnnelikud, et ta on osa meie rikkast kultuuripärandist.

Neljapäeval pälvis riikliku kultuuri elutööpreemia kirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist Arvo Valton. Kultuuriportaalile antud intervjuus sõnas Valton, et usub, et ta elutööpreemiat asjata ei saanud.

Kultuuriportaalist oli ette jõudnud juba kultuuriminister, kelle teate oli Valton vastu võtnud sõnadega: “Hurraa! Hurraa! Hurraa!”. Preemia pälvimine tuli kirjaniku hinnangul eluaegse rabelemise eest kultuurivaldkonnas. “Ma arvan, et ega ma asjata seda ei saanud. See on pikaajalise tegutsemise tulemus. Olen nii kaua olnud kirjanduses ja üsnagi viljakas olnud kogu aeg, nii et see võiks nagu olla teenitud, kuigi see kõlab võib-olla ülbelt,” ütles Valton.

Oma elutööst ühtesid hetki üle teiste Valton välja tuua ei osanud. “Eks peamine on ikka ilukirjandus. See on mu tõeline kutsumus. Filmis olen ka midagi ära teinud. Kasvõi see “Viimne reliikvia” on võib-olla kõlanud kenasti meie tegelikkuses. Aga kunagi ütles üks kõrgest ametnikust isa, kelle kaksikud pojad olid kuidagi opositsioonis, et jätke mulle kasvõi üks poeg alles. Kuradi salakaval vend küsis siis: “Aga milline? Kumb neist?” Loomulikult isa ei saanud sellele vastata, et määrata teine poeg surma,” ütles Valton, kelle tööd on talle võrdselt armsad.

Pikemat tähistamist plaani kirjaniku veel paigas ei ole. “Ma ühe napsu juba võtsin, aga ei oska veel öelda,” muigas Valton.

Valton tegutseb endiselt aktiivselt kirjatööga. “See on sellises vanuses võib-olla isegi mitte väga tavaline. Hetkel kirjutan põhiliselt miniatuure. Neid avaldan ka. Praegu kohe on tulemas üks miniatuuride ja aforismide kogu, mis on Poolas trükitud. Nii et ma igal juhul olen protsessis,” sõnas kirjanik.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Arvo Valtoni elutööpreemia tunnustus on õigustatud tema pühendunud panuse eest Eesti kirjandusse. Tema loomingu mitmekesisus ja sügavus on jätnud püsiva jälje Eesti kirjandusmaastikule ning tema kirev elukogemus on peegeldunud tema teostes. Valtoni elutöö on tõeline näide järjekindlast pühendumisest ja raugematust püüdlusest eneseväljenduseks kirjanduse kaudu. Tema tunnustamine annab veelkord kinnitust tema olulisest rollist Eesti kirjanduskultuuri rikastamisel ning tema panuse hindamine peaks toimima eeskujuks tulevastele põlvkondadele.