EL-i riigid otsivad 1,5 miljardit dollarit Ukrainale laskemoona ostmiseks | Välismaa

2273028h8043t24

Tere tulemast Eestisse! Viimastel päevadel on Euroopa Liidu riigid otsinud viisi, kuidas toetada Ukraina sõjalist jõudlust, pakkudes 1,5 miljardit dollarit laskemoona ostmiseks. See samm on osa pingutustest aidata Ukrainat tema konfliktis Venemaaga. EL-i liikmeriigid on ühendanud jõud, et toetada Ukrainat ja kindlustada selle territoriaalne terviklikkus. Sellest kriitilisest sündmusest kuni ajakohaste uudisteni maailmas, pakub see välisuudiste lugu teile kõige olulisemat teavet selle kohta, mis toimub meie ümber.

Euroopa Liidu riigid otsivad 1,5 miljardit dollarit (1,39 miljardit eurot) Ukrainale 800 000 mürsu ostmiseks välismaalt. Laskemoona müüja leidis Tšehhi, kuid see vajab plaani teostamiseks raha.

Tšehhi president Petr Pavel teatas oma riigi algatusest eelmisel nädalavahetusel Müncheni julgeolekukonverentsil. Tema sõnul leidis Tšehhi müüja, kellel on pakkuda NATO standardile vastavat laskemoona, sealhulgas 500 000 mürsku kaliibriga 155 millimeetrit ja veel 300 000 mürsku kaliibriga 122 millimeetrit.

Asjaga kursis olevate ametnike sõnul vajab Tšehhi oma plaani elluviimiseks ainult raha, kirjutab Financial Times.

“Tšehhi tegi oma töö ära, kuid nad vajavad, et teised tagaks rahastuse,” ütles asjaga kursis olev isik.

Tšehhi algatus tuleb ajal, kui EL-i riigid vaidlevad Ukraina abistamise rahastamise detailide üle ning Ukraina kannatab mürskude puuduse all. Praha on korraldanud mürskude oste Kiievi jaoks alates Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse kaks aastat tagasi.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles oma EL-i kolleegidele esmaspäeval, et Ukraina vajab 2,5 miljonit mürsku sel aastal, kuid EL on saatnud ainult 400 000. Kuleba palus liitlastel leida kiiresti lahenduse.

“Ukrainal on ükskõik, kust need mürsud tulevad, ning kes nende eest maksab,” ütles üks EL-i diplomaat Financial Timesile, lisades, et ajal, kui EL vaidleb, surevad ukrainlased rindel.

EL on lubanud saata Ukrainale üks miljon mürsku selle aasta märtsiks, kuid tähtajaks suudetakse saavutada eeldatavalt ainult poole sellest eesmärgist. Samal ajal takerdus Ukraina abipaketi vastuvõtmine USA esindajatekojas vabariiklasest spiikri Mike Johnsoni vastuseisu tõttu.

Loe rohkem:  Kiiev: Venemaa importis läänest sõjalisi kaupu 2,9 miljardi dollari eest | Välismaa

Praha vajab teiste EL-i riikide abi rahastuse leidmiseks, sest EL pole siiamaale suutnud kokku leppida Euroopa rahurahastu suurendamises viie miljardi euro võrra. Seni on suurem osa EL-i ühisest sõjaabist Ukrainale käinud just rahurahastu kaudu, kust liikmesriigid said taotleda hüvitise Ukrainale saadetud abi eest.

EL-i diplomaadid ei suutnud leppida kokku rahurahastu suurendamises selle nädala kolmapäeval ning uueks kompromissi saavutamise tähtajaks määrati 21. märtsil toimuv Euroopa Ülemkogu.

Rahurahastu lisarahastuse kokkuleppimine venib Saksamaa, Prantsusmaa ja Kreeka tõttu. Saksamaa tahab, et selle arvestuslik 1,25 miljardi eurone panus oleks vähendatud, sest see on juba lubanud saata Ukrainale seitse miljardit eurot kahepoolset sõjaabi Ukrainale sel aastal.

Prantsusmaa ja Saksamaa nõuavad aga, et rahurahastu kaudu ostetaks relvi ainult EL-i ja Norra tootjatelt. Prantsusmaa soovib toetada sel viisil Euroopa kaitsetööstust, Kreeka aga kardab, et vastasel juhul kasutatakse rahurahastut relvade ostuks Türgilt. Selline piirang ei võimaldaks aga rahastada laskemoona oste USA tootjatelt või Tšehhiga esialgse kokkuleppe saavutanud nimetamata riigilt.

“Muidugi peame ostma rohkem Ukraina aitamiseks, kaasa arvatud väljastpoolt EL-i. Kuid poliitiliselt on väga raske osta laskemoona USA-st, kui kongress keeldub saata lisasõjaabi,” ütles Prantsuse sõjaanalüütik Francois Heisbourg Financial Timesile.

EL on olnud aeglane oma laskemoona tootmise võimekuse suurendamisel, sest EL ja liikmesriigid võtsid aega tootjatega lepingute sõlmimiseks. Samuti valitseb turul relvatootmises vajalike kemikaalide defitsiit.

Samal ajal lubab EL-i välisasjade kõrge esindaja Josep Borrell, et EL-i aastane laskemoona tootmisvõime tõuseb selle aasta lõpus 1,4 miljoni mürsuni, samas kui USA võimeks jääb 1,2 miljonit mürsku aastas.

Nii Ukraina kui Venemaa vajavad rohkem laskemoona, kui neil on, kuid Venemaal on selge ülekaal laskemoona kasutamisel lahinguväljal.

Loe rohkem:  USA mõistis hukka Iraani vastutustundetud raketirünnakud Iraagis | Välismaa

Mõttekoja IISS analüütikute Franz-Stefan Gady ja Michael Kofmani aruande järgi vajab Ukraina 75 000 kuni 90 000 mürsku kuus kaitsesõja pidamiseks ning 200 000 kuni 250 000 mürsku kuus vastupealetungi korraldamiseks.

“Praegusel hetkel sõltub lääne koalitsioon suuresti USA laovarudest selle näitaja madalama vahemiku tagamiseks ning sel pole laskemoona suure pealetungi toetamiseks järgmisel aastal,” järeldavad autorid.

Samal ajal suudab Venemaa toota 2,5 miljonit mürsku aastas, kirjutab Briti mõttekoda RUSI. Ukraina ametnike sõnul on see arv isegi kõrgem, ulatudes nelja miljoni mürsuni. Samas kulutas Venemaa lahinguväljal 2022. aastal 12 miljonit mürsku ja 2023. aastal seitse miljonit mürsku, mistõttu ei piisa ka Venemaal enda toodangust.

Kokkuvõttes näeme, et EL-i riigid on otsustanud eraldada 1,5 miljardit dollarit Ukrainale laskemoona ostmiseks, et toetada Ukraina kaitsevõimet konfliktipiirkonnas. See samm näitab EL-i pühendumust Ukraina julgeolekule ning sooviks aidata kaasa olukorra stabiliseerimisele selles piirkonnas. Samuti võib see olla oluline sõnum Vene agressioonile Ukraina vastu. Loodame, et see toetus aitab tugevdada Ukraina positsiooni ning aitab kaasa rahu ja stabiilsuse tagamisele selles keerulises olukorras.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga