Terras kutsus teisi Euroopa suurriike kaitse tugevdamisel Poolast eeskuju võtma | Välismaa

2243073hb4d2t24

Tänaseks, Eesti kaitseminister Kalle Laanet väljendas toetust Poola plaanile suurendada oma relvastust ja sõjalist kohalolekut oma idapiiril. Ta kutsus teisi Euroopa suurriike üles võtma eeskuju Poolast ja tugevdama oma kaitsevõimet. Tõstatades olulise küsimuse Euroopa Liidu kollektiivse kaitsevõime suurendamiseks Vene agressiooni ohu tingimustes, rõhutas Laanet vajadust tugevdada Euroopa julgeolekupoliitikat ning näidata solidaarsust alliansi sees. See väljakutse sunnib Euroopa riike ühendama jõud ja töötama koos, et tagada piirkonna stabiilsus ja kaitsta oma kodanikke.

Poola valitsuse tegevus riigi kaitsevõime tugevdamisel on muljetavaldav, kuid praeguses julgeolekuolukorras peaksid sarnaselt uude relvastusse investeerima ka teised suured Euroopa riigid, ütles Euroopa Parlamendi saadik, endine kaitseväe juhataja Riho Terras (Isamaa).

“Ka teised riigid peaksid just nimelt Poolast eeskuju võtma,” ütles Terras teisipäeval “Terevisioonis”, kus oli juttu Poola valitsuse otsustest riigi relvajõude suurendamiseks ja uut relvastust soetamiseks.

Terras tõi välja, et Poola valitsused on viimased kaheksa aastat pingutanud selle nimel, et riigi kaitsevõime märgatavalt suureneks ja seetõttu on sealsed kaitsekulutused tõusnud pea kahekordseks, ulatudes täna juba 3,8 protsendini SKT-st, mis on umbes 30 miljonit eurot aastas.

“Poola rõhuasetused on kogu spektris. Nad teevad rannakaitset, nad teevad väga tugevat õhukaitset, Ukraina sõja kogemuste põhjal hangivad droone, nad tõesti arendavad kõikides suundades täiskaitsevõimet, valmistuvad ennast kaitsma,” rääkis erukindral. “Need numbrid on muidugi meie jaoks üsna muljetavaldavad – kuni kuue diviisini välja, üle 1600 tanki, HIMARS-id, mida nad hangivad üle 200 süsteemi ja sama palju veel Lõuna-Koreast sarnaseid süsteeme juurde. Nii et Poola muutub kindlasti ja on juba täna NATO üks kõige tugevama sõjalise võimuga liikmesriike,” kirjeldas Terras. “Kui kõik, mis seal täna plaanides on, täidetud saab, siis on Poola armee suurem kui Saksa, Prantsuse, Ühendkuningriigi ja Itaalia armee kokku.”

Loe rohkem:  Ukraina õhutõrje lasi alla 18 Vene raketti 51-st | Välismaa

“Poola plaanid on täna viia armee suurus kahekordseks ehk et 300 000 meheni ja varustada see kõige modernsema relvastusega. Poola on kindlasti üks NATO julgeoleku garantiisid olukorras, kus me ikka ja jälle kuuleme Ameerika Ühendriikidest signaale, et ameeriklased ei taha väga pühenduda. Poolale keegi seda ette heita ei saa, et Poola ei investeeri oma riigikaitsesse,” rääkis ta.

Sellega on Poola Terrase sõnul muutunud sõjaliselt meie piirkonna juhtriigiks. Samas on Poola valmis ka kaitsealaseks koostööks, lisas ta.

“Nad on olnud väga avatud koostööks. Eesti ja Poola kaitsevägede vaheline suhe on olnud aastakümneid, tegelikult juba eelmise vabariigi ajal, väga hea ja poolakad on alati, kui neid on kutsutud, tulnud õppustele. Ma mäletan, kui ma veel kaitseväe juhataja olin, helistasin Poola kaitseväe juhatajale, poolakad saatsid kohe õhutõrjesüsteemid, rannakaitsesüsteemid Eestisse Kevadtormi õppustele,” meenutas ta.

Erukindral märkis ka seda, et Poola eelmine valitsus otsustas, et ei keskendu relvahangetes ainult oma tööstusele, vaid nad ostavad sealt, kust parasjagu saab. “Kui Ameerikast ei saa, siis tellitakse Lõuna-Koreast, sellega tekitatakse konkurents, ameeriklased pingutavad, et saaks rohkem müüa poolakatele,” rääkis ta.

Teised suured jäävad maha

Kommenteerides teiste Euroopa suurriikide kaitse-eelarveid ja relvajõudude tugevdamist, tõdes Terras, et nad jäävad Poolast maha.

“No tõesti, Saksamaa liidukantsler tuli 27. veebruaril 2022 välja nii-öelda suure ajaloolise pöördega, 100 miljardi investeerimisega järgmise nelja aasta jooksul, aga see on nüüd paari aasta jooksul kuidagi maha krutitud, et seda niisugust vunki ei ole enam sees,” märkis Terras.

“Prantslased küll räägivad, aga ei investeeri. Brittidel on vesi ahjus, armee on pankroti ääre peal, seda me näeme ka meiega suhtlemisel, et nad kogu raha püüavad siia paigutada, kodus ei olegi midagi,” lisas ta.

Loe rohkem:  Politsei: Taani terrorikahtlusalused on seotud Hamasiga | Välismaa

“Ehk just nimelt need täiskasvanud Euroopa riigid peaksid palju rohkem tegema hakkama, et kogu kaitsevõime Euroopas tõuseks, kui ameeriklased vähendavad oma osalust,” rääkis Terras.

Kommenteerides USA vabariiklaste tõenäolise presidendikandidaadi Donald Trumpi juttu, milles ta meenutas oma ähvardust kaitsesse vähepanustava riigi juhile, ütles Terras, et USA ekspresident rääkis juba toimunust, kuid see tekitab ka sellisel kujul ebastabiilsust.

“Ma pean tunnistama, et nii palju kui mina seda kuulasin ja nägin, siis see oli pigem selline retrospektiiv olukorrale, mis oli kunagi olnud, kus ta oli laua taga ja kus ta kiitles sellega, kuidas ta suutis nii-öelda suruda NATO riike rohkem investeerima ja siis ühe näitena tõi selle suure riigi esindaja… See on selline mäng, aga loomulikult tekitab see ebastabiilsust ja seda rohkem peab Euroopa aru saama, et ka teised riigid peaksid just nimelt Poolast eeskuju võtma,” rääkis Terras.

“Aga peab muidugi meelde tuletama, et president Trumpi ajal toodi Ameerika Ühendriikide väeüksused Euroopasse tagasi, kui [eelmise presidendi Barack] Obama ajal neid välja liigutati. Nii et Trumpi puhul mitte alati tema sõnad ja tema teod ei käi ühtemoodi,” lisas ta.

Kokkuvõttes, Eesti kaitseminister Kalle Laanet on toonud esile olulise punkti – Euroopa suurriikidel tuleks võtta eeskuju Poola kaitse tugevdamisel. See näitab, et ühise julgeoleku tagamine on oluline ning riikidevaheline koostöö on hädavajalik. Eesti on valmis jagama oma kogemusi ja teadmisi ning loodab, et teised Euroopa riigid astuvad samme oma kaitsevõimekuse tugevdamisel. Tugev kaitse on oluline tagatis rahu ja stabiilsuse säilitamiseks Euroopas ning see nõuab ühiseid jõupingutusi kõigi osapoolte poolt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga