Eik: raadiol pole enam eriti olulist rolli | Muusika

2289591h9a5ft24

Tere tulemast Eestisse! Eik on viimastel aastatel öelnud, et raadiol pole enam eriti olulist rolli muusika levitamisel. See väide on tekitanud palju kõneainet ja kontroversse muusikamaailmas. Eesti on tuntud oma rikkaliku muusikapärandi poolest ning see uus suundumus võib muuta kogu muusikaökosüsteemi. Kas raadio tõepoolest kaotab olulisust muusika populariseerimisel või on see vaid ajutine trend? Astume sellesse arutellu sügavamalt sisse ja avastame, kuidas muusikalevitus Eestis muutub.

Pildis või pildist väljas

Ingrid Kohtla hinnangul on Eesti popmuusika seis hetkel parem kui kunagi varem. “Võib-olla selline päris Eesti professionaalne popmuusika alles hakkab tekkima. Varasematel aastakümnetel on see olnud selline üsna isetekkeline ja ohjamata. Nüüd on ikkagi laias laastus 10-15 aasta jooksul tekkinud popmuusika ohjamiseks vajalikud mehhanismid,” rääkis ta.

Eiki sõnul peab artist pidevalt pildis olema. “Rohkem kui kunagi varem pead artistina olema algusest peale kogu pakett. Kui sa oled alustav artist, siis sul peab olema kõva visuaalne pool, mis näitab, kes sa oled. Sa pead olema äge inimene, tegema neid Tiktokke, postitusi, pidevalt pildis olema. Kui mõelda, kes on edukas artist, siis ta ongi pidevalt pildis ja toob inimesed kontserdile kohale,” rääkis Eik.

Kohtla sõnas, et vastukaaluks on ka neid artiste, kes pole sotsiaalmeedias üldse pildil ja hoiavad enda ümber hoopis kerget salapära. “Praegu on selline vaikne tõusev trend ka sotsmeediast lahkumine, sest see säritushetk on saavutanud ikka kõrgtaseme, ei jaksa olla. Kaasnevad ka vaimsed probleemid, see pidev olemasolu. Sotsiaalmeedia on ühest küljest väga isiklik ka, kuigi sa oled seal artist. Sulle ei meeldi, kuidas sinu tiim seda teeb, ise sa ei jaksa, seda peab kogu aeg kontrollima,” rääkis ta. “Peaasi, et artistil on kõik orgaaniline, loomulik ja ambitsioon peab olemas olema – ambitsioon, tahe, kirg.”

Eik alustas esinemist enda kooli vaba lavadel ning pani Youtube’i laule üles. “Vaikselt tulid mingisugused tutvused, sest meil on nii väike kogukond. Kui sa midagi ägedasti teed, siis vanad kalad võtavad sind enda hõlma alla. Siis igasugused konkursid, Noortebänd, Tallinn Music Week, panin igale poole taotluse sisse,” kirjeldas muusik enda karjääri algust. Raadio rolli Eik tänapäeval enam eriti oluliseks ei pea. “Tavaline inimene, kes kuulab muusikat taustaks, tema ju vaatab Spotify top 50-t või seda, mida algoritm talle ette pakub.”

Loe rohkem:  Araukaaria: unistame lava jagamisest Vaiko Epliku või Miljarditega | Muusika

“Laiu sihtgruppe püüdvale artistile on raadio siiski oluline,” sõnas Kohtla. “Aga eks raadiod ole erinevad. Väga suur vahe on, kas sa oled Skyplusi kõige kõrgema rotatsiooniga artist või sa oled artist, kelle uut lugu mängib kõige kõrgemal rotatsioonil Vikerraadio, mis on siis umbes viis korda nädalas. Samas on ju Vikri numbrid head ja see jõuab võib-olla sihtgrupini, kelleni see muidu ei jõuaks,” arutles Kohtla.

Edu mõõdikud

Eesti Laulu ühe eesmärgina on sõnastatud hüppelava pakkumine uutele artistidele ja muusikale. Eiki arvates pole noortel lauluvõistluse vastu enam eriti huvi. “See on läinud vanainimeste kommertsiks. Kui sa ei pane sinna muusikat, mis noortele korda läheb, siis nad ei vaata seda ka,” sõnas Eik. Kohtla selle pärast ei kurdaks. “Eesti Laulu võidulaulu siht on ju ikkagi jõuda Eurovisioonile, et ega ta ei olegi mingi noortekonkurss.”

Samas on ka tänavune võitja Puuluup Kohtla sõnul Eesti Laulu ja Eurovisiooni kontekstis parajalt absurdne. “Eks ikka on Eestist otsitud selliseid ilusaid blonde folkhaldjaid, aga siis tuleb, täitsa nagu loogikavastaselt, keskealine cis-mees,” muigas Kohtla, kes seadis kahtluse alla, kuivõrd oluline sündmus Eurovisioon muusikatööstuse jaoks on: “Ta on meelelahutustööstuses kindlasti oluline, aga eks tal selline camp’i ja kitši maik küljes on ja see ei ole üldse halb,” sõnas ta.

“Eesti folk või pärimusjuurikaga muusika on kindlasti selline suur kaubamärk,” märkis Kohtla. Lisaks Puuluubile on Tallinn Music Weeki edulugudeks Trad. Attack, Duo Ruut ja ka näiteks Mari Kalkun. “Selle taga on eeskätt Mari anne, Mari ainulaadsus, aga loomulikult ka ülihea tiimitöö, sest ega niisama plaadilepingud siiski ei tule. Annet maailmas jagub, selle puuduse probleemi absoluutselt ei ole, aga kas see anne jõuab ka õigetesse kohtadesse?”

Tihti võetakse Kohtla sõnul edumõõdikuks, kas artist saab lepingu agentuuri või plaadifirmaga või saab mingi konkreetse esinemise. “Aga see ei pea olema see, võib-olla sa saad regulaarselt plaadiarvustusi, sinust saab n-ö kriitikute lemmik,” märkis ta.

Ka plaadimüügi numbrid pole tänapäeval enam eriliseks näitajaks. “Pigem sa annad vinüüli nännina välja nagu särgi või nokamütsi, millele sa oma nime peale paned. Ka mina saan kogu aeg kingiks vinüüle kuigi mul pole mängijat isegi, see on lihtsalt tore asi, mis endale riiulisse panna,” kommenteeris Eik.

Loe rohkem:  Risto Joost ja Heigo Rosin: löökpilliloits läbib kuulaja sügavamaid teid | Muusika

Hea üldpildi selle kohta, keda kõige rohkem kuulatakse, saab Eiki sõnul kätte Spotifyst: “Youtube hakkab välja surema, keegi muusikavideoid väga ei vaata. See on lihtsalt hea asi, et sul peab mingi visuaal olema, mida sa saad igale poole mujale postitada, aga kui sa tahad kuulajanumbreid, siis Spotify.”

Muusikakriitika

Eiki sõnul on tema põlvkonna muusikute jaoks arvustus lihtsalt turundamise üks osa. “Kui sa plaadi välja paned, siis sa pead sellele arvustusi ka saama, sest see on lihtsalt mingi linnuke, mis kirja saada. Aga see arvustus tegelikult ei ole arvustus üldiselt. See on pigem see, et keegi tuttav kusagil kirjutab, et mulle väga meeldis plaat, kirjeldab natuke seda plaati ja ütleb, et neli viiest, sobib. See on lihtsalt nupuke, et end tõsiseltvõetava artistina näidata. Üldiselt see ongi kirjeldus, mitte kriitika,” sõnas Eik.

“Klassikaline muusikakriitika hakkas hääbuma sellest hetkest alates, kui internet tuli meie ellu. Siis ta läks rohkem üle blogosfääridesse. Kuna audiovisuaalset materjali oskab käidelda nüüd igaüks, artistid avaldavad ise oma loomingut, siis see on ju arusaadav, et sul ei ole vaja oodata kuni mingisugune onu või tädi selle kohta kusagil midagi arvab. Aga seda ihaldusväärsem see on, ega seda niisama kergelt osta ei saa. Ma loodan, et me väljume sellest lihtsalt toredate tutvustuste ajastust ja näeme rohkem analüütilist kriitikat,” rääkis Kohtla.

“Ideaalartist on see, kes on esiteks väga hea, tabab mingisugust ajastu zeitgeist’i ja müüb väga hästi. See ei olegi nii oluline, kuidas meie siin saame mõõta. Oluline on see, et artistil oma loominguga äraelamine ei oleks nii raske,” sõnas Kohtla.

Allikas:
“Kultuuristuudio. Arutelu”, intervjueeris Merilin Pärli

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti muusikaekspert Eik Andresson näeb, et raadiol ei ole enam nii olulist rolli kui varem muusika levitamisel. Tema hinnangul on digitaalsed platvormid ja voogedastusteenused muutunud olulisemaks kanaliks kuulajatele. Samas rõhutas ta, et raadio säilitab siiski oma olulisuse kogukondlikul tasandil ning annab võimaluse lokaalsetele muusikutele esile tõusta. Seega võib öelda, et raadio roll võib olla muutunud, kuid see jätkab siiski olulise meediumina muusika levitamisel Eestis.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga