Eestit tabas möödunud aastal üle 24 000 pikselöögi | Keskkond

2230506h3952t24

Tere tulemast Eestisse, kus möödunud aastal tabas meid üle 24 000 pikselöögi. See kujutab endast suurt keskkonnaohtu, mis paneb meid muretsema meie looduse tuleviku pärast. Kõrged metsad, avarad põllud ja kaunid rannikud on meie rahvuslik aare, mis vajab hoidmist ja kaitset. Meil kõigil on võimalus teha osa selle kauni maa säilimise nimel ning see teadmine kutsub meid üles üheskoos tegutsema. Loodame, et saate meiega liituda selle olulise missiooni täideviimisel.

Möödunud aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 24 390 pilv-maa välku. Kõige äikselisem oli seekord Võrumaa.

Esimene pilv-maa välk registreeriti möödunud aastal 10. veebruaril Pärnumaal Are kandis. Esimesed tervikuna äikselisemad päevad saabusid aga alles aprilli keskel. Aasta viiest kõige äikeselisemast päevast neli paigutusid augustisse. Neist enim registreeriti pilv-maa välke 7. augustil, kui eeskätt Lääne-Eestit ja saari tabas 2538 pilv-maa välku, selgub keskkonnaagentuuri ülevaatest.

Tervikuna jäi pilv-maa välkude koguarv 2005–2022. aasta keskmisele siiski pea kümnendiku võrra alla, isegi kui võrreldes aasta varasemaga esines neid umbes kümne protsendi võrra rohkem. Kogu Eesti peale oli 2023. aasta äikesehooajal kokku 82 äikesepäeva.

Tavapäraselt oli kõige äikeselisem kuu august, kui registreeriti 12 784 välgulööki ehk veidi enam kui pooled aasta kõigist pilv-maa välgulöökidest. Juunis oli äikest keskmisest vähem ja ligi 3580 registreeritud pikselööki moodustasid kõigist pilv-maa välkudest ligi 16 protsenti. Juulis ja septembris registreeriti vastavalt 5984 ja 1524 pilv-maa välku.

2230506h3952t24

Kõige enam lõi välku Kagu-Eestis ning Pärnumaal suunaga üle Kesk-Eesti Ida-Virumaa poole. Vähem oli äikest Loode-Eesti kandis ja põhjarannikul. Ruumilised mustrid järgisid seeläbi ligilähedaselt Eesti pikaajalist keskmist. 

Kõige rohkem esines äikest 2023. aastal Võru ja Otepää ümbruses, kus registreeriti möödunud aastal vastavalt 945 ja 913 välgulööki. Kõige harvem nägi äikest Paldiski ja Lihula ümbruses, kus tabati vastavalt 167 ja 169 pilv-maa välku.

Loe rohkem:  Läänemere reostusi võivad aidata tõrjuda naftasööjast bakterid | Keskkond

Suurimaks ööpäevaseks maksimumiks linnade lähistel registreeriti 20. august 376 välgulööki Kilingi-Nõmme ümbruses. Maakondade lõikes oli aga kõige äikeselisem Võru maakond, kus pilv-maa välkude tihedus ulatus 0,62 välguni ruutkilomeetri kohta. Hiiu maakonnas registreeriti ruutkilomeetri kohta aga vaid 0,14 välku.

Terve Eesti territooriumi peale kokku oli möödunud aastal keskmine pilv-maa välkude arv ruutkilomeetri kohta 0,35.

Täpsema ülevaate kogukoha äikselisusest saab keskkonnagentuuri kaardiloost.

Eesti keskkond on viimase aasta jooksul saanud üle 24 000 pikselöögi, mis on murettekitav arv ja näitab loodusele tekitatud kahju ulatust. See on signaal, et meil tuleb rohkem pingutada keskkonnakaitse, jätkusuutliku arengu ja loodusressursside säilitamise nimel. Liigirikkuse ja looduskeskkonna kaitsmine peaks olema prioriteet, et tagada tervislik ja tasakaalustatud keskkond tulevastele põlvkondadele. On oluline, et kõik kodanikud, ettevõtted ja valitsus teeksid koostööd, et leida ja rakendada lahendusi, mis aitavad vähendada loodusele tekitatud kahju ja säilitada Eesti ilusat loodust.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga