Madis Müller: sisuliselt tammub euroala majandus praegu paigal | Arvamus

2176924h837bt24

Tere tulemast Eestisse! Täna räägime Madis Müllerist, kes on tuntud majandusekspert ning kes on hiljuti jaganud oma arvamust Euroopa majanduse olukorrast. Tema sõnul seisab euroala majandus hetkel paigal ning on oluline leida viise selle taaskäivitamiseks. Müller toob välja mitmeid väljakutseid, millega euroala majandus hetkel silmitsi seisab ning pakub välja oma ettepanekud, kuidas neid lahendada. Tema arvamus on kogunud palju tähelepanu ning on oluline kuulda tema vaatenurka olukorrale. Jääge kuulama, sest tema sõnad võivad mõjutada ka meie enda majandust.

Sisuliselt tammub euroala majandus praegu paigal ning veel ei ole selge, kui kiiresti oodatud taastumine tegelikult teoks saab. Suures plaanis ei ole meil võimalik Eesti majandust oma jõuga väga hoogsalt käima tõmmata. Enne peaks paranema olukord ülejäänud Euroopas, misläbi tekib võimalus tellimuste kasvuks ka Eesti ettevõtjate jaoks, kirjutab Madis Müller.

Euroopa Keskpanga nõukogu seekordsel kohtumisel otsustasime jätta keskpanga intressimäärad samale tasemele. See oli ilmselt kõigile keskpanga tegevust lähemalt jälgijatele ootuspärane ja sama on mõistlik eeldada veel mitmelt järgmiselt rahapoliitika istungilt.

Hinnatõusutempo on euroalal terve eelmise aasta jooksul jõudsalt aeglustunud ja aasta viimasel kolmel kuul jäi hinnakasv aastatagusega võrreldes juba alla kolme protsendi. Finantsturgudel on ootus, et selle hinnatõusu jõud võib raugeda selle aasta jooksul juba määral, mis viib inflatsiooninumbrid ajutiselt alla keskpanga poolt eesmärgiks seatud kahe protsendi taset.

Seetõttu ei ole ka imestada, et turuanalüütikud on hakanud aktiivsemalt spekuleerima selle üle, millal Euroopa Keskpank hakkab intressimäärasid langetama. Sarnaseid vihjeid ootavad ka laenukliendid ja investorid, sest kui liiga kiire hinnatõusu probleem on lahendatud, pole keskpangal enam vajadust laenukasvu ja majanduse hoogu nii kõrgete intressimääradega pidurdada.

Loe rohkem:  Kert Valdaru: kooliea tõstmine kaasava hariduse peegelpildis | Arvamus

Keskpankurina pean siiski tõdema, et järgmistest intressiotsustest on veel liiga vara kindlas vormis rääkida. Selleks on seni lihtsalt veel liiga vähe kindlustunnet selle kohta, et hinnatõususurve on leevenenud piisaval määral.

Püsivamat hinnasurvet kirjeldav ning energia- ja toiduhindade mõju välja jättev alusinflatsiooni näitaja on alles 3,5 protsendi lähedal ning eriti teenuste hindu vahetult mõjutav palgakasv ulatub euroala keskmisena viie protsendi lähedale. See ei ole kooskõlas keskpanga poolt sihiks seatud eesmärgiga, milleks on hinnatõusu aeglustumine püsivalt kahe protsendi lähedale.

Samal ajal on selge seegi, et kõrged intressimäärad on juba laenuturu ja majanduse hoogu omajagu jahutanud, mis on ka survet hinnatõusuks nõrgendanud. Alates eelmise aasta lõpukuudest, mil finantsturgudel kasvasid ootused, et Euroopa Keskpank langetab intressimäära pigem varem, on laenutingimused juba sisuliselt leevenenud.

Pikaajalised intressimäärad on langenud, proovides muu hulgas ette näha keskpanga võimalikke tulevasi otsuseid. Seda tajuvad ka Eesti laenuvõtjad, kelle jaoks tähtsaim intressimäär, kuue kuu euribor on langenud oktoobris 4,1 protsenti ületanud tasemelt nüüdseks 3,9 protsendi lähedale.

“Põhjust mõõdukaks optimismiks annavad viimastel kuudel tugevnenud ostujuhtide indeksid.”

Eelpool kirjeldatud arutelu intressimäärade ja inflatsiooni väljavaate teemal on osa suuremast piltmõistatusest euroala majanduse lähituleviku kohta. Sisuliselt tammub euroala majandus praegu paigal ning veel ei ole selge, kui kiiresti oodatud taastumine tegelikult teoks saab. Põhjust mõõdukaks optimismiks annavad viimastel kuudel tugevnenud ostujuhtide indeksid, mis kirjeldavad ettevõtjate ootusi ja uusi tellimusi lähemaks aastaks. Samuti hakkas eelmise aasta viimastel kuudel taas kasvama ülemaailmne kaubavahetuse maht.

Need on kõik positiivsed märgid. Endiselt on tugevas seisus tööturg – tööpuudus on euroalal rekordmadal ning palgatõusu tempo üsna kiire. Ju ka see on märk ettevõtjate usust paremasse lähitulevikku, sest vastasel juhul kindlasti inimesi juurde ei värvataks. Samal ajal ei tundu euroala majanduse hetkeolukord siiski ka üleliia rõõmustav, kui vaadata ettevõtete ärimahtusid või tarbijate käitumist ja kindlustunnet.

Loe rohkem:  Kalle Pilt: hoonete energiatõhusaks renoveerimise ohud | Arvamus

Eestis on majanduse hetkeseis euroala keskmisest veelgi keerulisem ja seda peamiselt Põhjamaade ja kinnisvaraga seotud tegevusalade suure rolli tõttu meie ekspordis. Meil on kindlasti põhjust mõelda, mida annaks teha meie ekspordile uute turgude leidmiseks ning samuti kodumaise ettevõtluskeskkonna parandamiseks.

Samal ajal on ka selge, et suures plaanis ei ole meil võimalik Eesti majandust üksi, oma jõuga väga hoogsalt käima tõmmata. Enne peaks paranema olukord ülejäänud Euroopas, misläbi tekib võimalus tellimuste kasvuks ka Eesti ettevõtjate jaoks. Peamine on, et oleksime selleks hetkeks võimalikult hästi valmis Eesti jaoks olulistel eksporditurgudel konkureerima.

 Kommentaar ilmus algselt Eesti Panga blogis.

Madis Müller’s analysis of the current state of the euro area economy highlights the significant challenges it is facing. His concerns about stagnant economic growth and the potential risks to the stability of the euro area are valid and warrant attention. It is clear that decisive action needs to be taken in order to revitalize the euro area economy and ensure its long-term sustainability. Müller’s insights serve as a valuable contribution to the ongoing discussion about the future of the euro area and its economic prospects. It is crucial for policymakers and stakeholders to consider his warnings and work towards proactive solutions to address the issues raised.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga