Mikroplast jõuab Läti järvedes seletamatult kaugesse minevikku | Keskkond

2273406hfc25t24

Tere tulemast Eestisse! Mikroplast jõuab Läti järvedes seletamatult kaugesse minevikku. See on murettekitav avastus, mis paneb meid mõtlema inimtegevuse mõju üle keskkonnale. Mikroplastide esinemine ajaloolistes Läti järvedes viitab sellele, et plastireostus võib olla kohalikes veekogudes palju vanem probleem, kui seni arvatud. See seab kahtluse alla meie arusaama keskkonnasaaste ajaloost ja nõuab sügavamat uurimist. See uudis peaks tekitama muret kõigis Baltimaades ning motiveerima meid ühiselt lahendusi leidma, et kaitsta meie loodust tulevaste põlvede jaoks.

Järvesetteid uurinud teadlased avastasid enda üllatuseks, et mikroplasti leidub ka sellise vanusega setetes, mil inimkond veel plasti massiliselt ei tootnud. Tulemused viitavad, et antropotseeni alguseks tuleb valida plasti masstootmise asemel teine teetähis.

Mitmetest erinevatest Läti järvedest võetud proovid panid teadlasi alguses oma meetodites kahtlema. Setteproove analüüsinud Tallinna Tehnikaülikooli mereökoloog Natalja Buhhalko nentis, et midagi sellist nad teadustööd tehes kindlasti ei oodanud. “Plasti masstootmine ja kasutamine algas 1950. aastatel. Me leidsime aga mikroplasti näiteks 1920. aastatest pärit setetest, kus neid küll olema ei peaks,” ütles ta ERR-ile. Näiteks leidsid nad polüpiimhappel põhinevat biolagunevat plasti enam kui 200 aasta vanustest setetest.

Kuna teadlased arvasid, et viga peab olema analüüsides, tegid nad uued proovid. tulemused jäid sellegipoolest muutumatuks “Kuna uuringu eesmärgid olid algselt teistsugused, hakkasime mõtlema, et ju peab kusagil ikka mingisugune mõõteviga olema. Vaatasime kõik üle, kordasime katseid, aga ikka ja jälle tuli sama tulemus. Ei olnud selget vastust, millega oleksime saanud rahul olla,” möönis ta.

Vastuste saamiseks pöördusid uurijad varasema kirjanduse poole, et leida, kas keegi on varemgi midagi sellist märganud. Kuigi üksikuid taolisi leide on ka varem märgatud, polnud ükski uurimisrühm taolist nähtust varem massiliselt üles täheldanud. Nii järeldasidki artikli autorid, et mikroplasti levik setetes ei peegelda ilmtingimata seda, kuidas ja millal plasti kasutama hakati.

Loe rohkem:  Tallinna autoliiklus on aeglasem kui Rio de Janeiros | Keskkond

Mikroplast leiab kuidagi tee sügavamatesse kihtidesse

Kuna mikroplast ei saanud setetesse sattuda 1920 aastatel, mil inimkond massiliselt plastikut veel ei kasutanud, pidid uuemad plastiku tükid kuidagi tee leidma sügavamatesse kihtidesse.

“See on kõik hetkel ainult oletus, aga põhjuseks võib olla näiteks setete erinevas suuruses fragmentatsioon. Meil on kruus, liiv, peenliiv, savi jne. Võib-olla liiguvad imepisikesed plastitükid läbi pooride kuidagi sügavamale,” arutles Buhhalko.

Settekihid ei püsi vee all ka alati paigal. Kihte võivad segada nii veealused hoovused kui ka mitmesugused loomad. “See pole otseselt meie uuringuga seotud, kuna tegu on mereloomaga, aga näiteks Balti lamekarp kaevub ennast põhja sisse ja tuleb hiljem välja. Võib-olla sellised loomakesed viivad endaga mikroplasti osakesi sügavamatesse kihtidesse?” oletas mereökoloog.

Praegu on teadustöö autoritel ainult oletused, aga mis viisil plasti osakesed tegelikult vanematesse kihtidesse sattusid, pole selgust saanud. “Artiklis oleme lihtsalt näidanud, et avastasime sellise nähtuse ning tegu pole üksikute leidudega, vaid seda esineb ulatuslikult,” tõi Buhhalko välja. Edasise peavad välja selgitama tulevased teadustööd.

Mis toimub meredes?

Mikroplasti tükikeste vanust on võimalik määrata keemilise oksüdeerumise põhjal. Käesolevas uuringus seda siiski ei tehtud, sest setteanalüüside läbiviijad ei oodanud lihtsalt selliseid tulemusi. “See võikski olla järgmine samm. Tuleks vaadata, kas need tükikesed on erinevas vanuses ja kas saab mingit suundumust näha,” lausus Natalja Buhhalko.

Täiendavateks uuringuteks läheb aga raha vaja. “Praegu on kirjas juba mitu projekti. Muidugi me tahaksime seda edasi uurida. Tahaksime näha, kui sügavale need mikroplasti osakesed üldse lähevad. Ka see pole praegu kindlaks tehtud. Samuti tahaks teha uuringuid mitte ainult järvedes, vaid ka meres. Võib-olla avaneb seal täiesti teistsugune vaatepilt? Ühesõnaga erinevad ideed on,” võttis Buhhalko kokku.

Loe rohkem:  Väetis toob põllule plastsaastet | Keskkond

Uurimistulemusi kirjeldavad teadlased täpsemalt ajakirjas Science Advances. Kokku leidsid nad Lätis asuvate Seksu, Pinku ja Usmase järve setetest 14 tüüpi eri plasti.

Kokkuvõttes on oluline märkida, et mikroplast saastab Läti järvede keskkonda mitmetel põhjustel. See probleem nõuab laiaulatuslikke meetmeid, et vähendada plastijäätmete sattumist veekogudesse ning leida lahendusi olemasoleva plastireostuse puhastamiseks. Samuti on oluline teadvustada inimeste rolli mikroplasti saastamises ning julgustada jätkuvat teadlikkuse tõstmist ja keskkonnasõbralike käitumisharjumuste propageerimist. Ainult koos pingutades saame keskkonda kaitsta ja säilitada puhtana ka tulevastele põlvkondadele.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga