Eestis on kanda kinnitamas koerte südameusstõve põhjustav parasiit | Loodus

Tervist kõigile loomasõpradele! Eestis on viimaste aastate jooksul järjest rohkem levimas koerte südameussitõbi, mis on tingitud parasiitidest. See tõsine haigus võib olla eluohtlik ning kahjustada olulisel määral koera südant ja kopsusid. On äärmiselt oluline, et koduloomade omanikud mõistaksid selle haiguse ohtusid ning võtaksid vajalikke ennetavaid meetmeid. Loodusvarad on rikas allikas teadmiste ja nõuannete saamiseks selle haiguse vastu võitlemiseks ning meie eesmärk on teha kõik endast olenev, et tagada meie neljajalgsete sõprade tervis ja heaolu.

Eestis on hakanud paiguti levima varem eksootiliseks peetud ja välisriikides reisimisega seostatud parasiitne koerte südameuss, mis põhjustab koertele väga erinevaid tervisemuresid. Eesti Maaülikooli teadlaste sõnul võib selles oma rolli mängida nii kliimamuutus kui ka lemmikloomade suurenenud liikumine.

“Meie uuringust selgub, et selle haigusega nakatumiseks ei ole enam vaja Eestist välja reisida. Diagnoosisime haigustekitaja ka neil kodukoertel, kes ei ole kunagi väljaspool Eesti riigi territooriumit viibinud – ei reisinud ega ka teistest riikidest meile sisse toodud. See kinnitas parasiidi lokaalset levikut,” nentis Eesti Maaülikooli nooremteadur ja loomaarst Maare Mõttus, leide kirjeldava töö esimene autor.

Südameusstõbe tekitab koerte südameuss (Dirofilaria immitis). Parasiitne ümaruss kasutab vaheperemehena pistesääsklasi. Peamisteks põhiperemeesteks olevate koerte nakatamise järel asub parasiit elama loomade südamesse ja kopsuarteritesse.

Sõltuvalt koerast võivad selle tagajärjed märkimisväärselt erineda. Mõnel juhul võib sellega kaasneda näiteks loidus, kaalukadu, köha ja koormustaluvuse langus. Halvemal juhul tekitavad täiskasvanud parasiidid ummistuse südameklapi piirkonnas või südamest väljuvates veresoontes. Ravita jäädes päädib see looma surmaga.

Seni on seostatud Eestis koerte südameussiga nakatumist eeskätt välisreisidega. Parasiiti on levinud peaaegu kõikjal maailmas, kuid eelkõige soojemates maades, näiteks Lõuna-Euroopa riikides nagu Hispaanias ja Itaalias. Sealne kliima võimaldab koerte südameussile sobivatel pistesääskedel tegutseda aastaringselt.

Aastatel 2021–2022 Eesti Maaülikooli väikeloomakliinikus südameusstõve diagnoosi saanud ja ravitud koerte haigusjuhtumite analüüs annab aga Mõttuse sõnul alust arvata, et D. immitis‘e levikut on Eestis tugevalt alahinnatud. Kahtlustada võib parasiidi kohapealset levikut.

Ilmselt toodi parasiit Eestisse imporditud koertega. “Me ei tea, mil määral esineb seda parasiiti näiteks põhiperemeestes, täiskasvanuna talvituvate siirutajate (pistesääsklaste) populatsioonis või eri liiki metsloomadel. On tugev kahtlus, et see parasiit võib levida ka meil metsatüüpi elutsüklis. Näiteks võib see esineda peremeesliikidel nagu rebane, kährikkoer, hunt, karu ja paljud teised,” tõdes Mõttus. Täpsema ülevaate saamiseks on vaja täiendavaid uuringuid.

Ehkki koerte südameuss kasutab põhiperemehena koeri, suudab see nakatada ka inimesi. “Kuna parasiidil on zoonoosne potentsiaal, muudab see haigustekitaja oluliseks ka inimmeditsiini seisukohalt,” märkis nooremteadur. Piirkondades, kus on täheldatud nakatumiste kasvu loomade seas, on märgatud ka rohkem inimjuhte.

Eestis pole viimaseid siiski veel registreeritud. Inimestel kulgeb haigus enamasti asümptomaatiliselt, kuid võivad esineda erinevad kliinilised tunnused. Peamiselt on kirjeldatud kopsukoe muutuseid, mis tekivad parasiidivastse kapseldumisel. Esineb ka seletamatut vahelduva kuluga palavikku, valu rindkere piirkonnas, väsimust, vaba vedeliku rinnaõõnes jms.

Oma lemmikuid ei peaks inimesed selle koha pealt siiski otseselt kartma. “Haigustekitaja ei levi otse nakatunud peremehelt, näiteks koeralt, inimesele, vaid ülekandumiseks on vajalik ikkagi pistesääsk, kelles toimub esmalt parasiidi vahepealne areng,” selgitas Mõttus.

Nooremteaduri hinnangul oli parasiidi Eestisse jõudmise juures oma roll mängida ilmselt nii kliimamuutusel kui ka lemmikloomade suurenenud levikul. “Parasiidi arengutsükli kiirus vektorites on otseses seoses väliskeskkonna temperatuuriga. Seega on oodata, et parasiidi levik intensiivistub soojemate perioodide pikenedes. Lisaks sellele on viimases pistesääsklaste liigilise mitmekesisuse uuringus tuvastatud Eestis uusi sääseliike. On ootuspärane, et kliima muutumisega võib tulevikus meie ala osutuda sobivaks elupaigaks uutele siirutaja-liikidele,” leidis Mõttus.

Kriiside, sh ka Ukraina sõja tõttu pagevad koos inimestega ka nende lemmikloomad. “Peame sellega arvestama, et koos lemmikutega võivad meie regiooni jõuda haigustekitajad, mis on meie piirkonnale võõrad. Sama probleem puudutab päästetud loomi. Nagu uudises mainitud, on see haigustekitaja Euroopas endeemiline just lõunapoolsetes riikides, näiteks Hispaania, Itaalia jne, kuid areaal laieneb jõudsalt põhja poole,” sõnas Maare Mõttus.

Uuring ilmus ajakirjas Parasites & Vectors.

Kuidas nakatumist ennetada ja mida teha nakatumiskahtluse korral?

Südameusstõve tekitaja vastu pole võimalik vaktsineerida. Nakatumise vältimiseks on võimalik kasutada näiteks erineva toimeaine välisparasiiditõrje preparaate. Need ei lase siirutajatel lemmiklooma hammustada või hävitavad vastsestaadiumis olevad haigustekitajad, sõltuvalt millise toimemehhanismiga preparaati kasutatakse.

Soovitav on teha ka korrapäraselt ja kõiki juhiseid järgides parasiiditõrjet, mille kohta loomaomanik saab infot oma loomaarstilt. Ebapiisav või ebakorrektne ravimi manustamine suurendab riski haigustekitajal resistentsuse kujunemiseks. Oluline on ka lemmikloomaga reisiplaanide tegemisel teada sihtkohas levivaid infektsioonhaiguseid, nende siirutajaid ja võimalike ennetamise meetmeid. Sellegi kohta on võimalik nõu küsida oma loomaarstilt.

Nakatumiskahtluse korral saab teha kiirtesti pea igas loomakliinikus. Sellele kinnitust saades uuritakse looma täpsemalt. Paljud loomakliinikud teevad seepeale ka edasist diagnostikat, saates proove välislaboritesse diagnoosi kinnitamiseks. Vajadusel on igal loomaarstil võimalik täiendavalt nõu pidada süvitsi parasitoloogia valdkonnaga tegelevate kolleegide või teadustöötajatega. Soovituslik on südame ultraheliuuring,

Kuna täiskasvanud parasiitide ravi on nakatunud koerale potentsiaalselt eluohtlik, on äärmiselt oluline, et ravi teostav arst oleks väga hästi kursis võimalike riskidega ning oskaks anda omanikule enne ravi alustamist piisavalt infot ravi ja sellega seonduvate ohtude kohta. Lisaks sellele on oluline, et kogu ravitsükkel saaks korrektselt läbitud. Vajadusel peab seda kordama.

Kokkuvõttes võime järeldada, et Eestis on tõusuteel koerte südameussitõve põhjustaja parasiit. Olles teadlikud selle olemasolust ja võimalikest ohuteguritest, on oluline tagada oma lemmikloomade regulaarne kontroll ja vaktsineerimine. Ainult teadlikkuse ja ennetavate meetmete abil saame tagada meie neljajalgsete sõprade tervise ja heaolu. Teadusuuringute jätkumine ja teabe levitamine on olulised sammud selle probleemi lahendamisel ning koerte südameussitõve kontrolli all hoidmisel Eestis.