Emaskäod võivad vahetada sigimisvõimaluse väärtusliku info vastu | Loodus

2265120he0ddt24

Tere tulemast Eestisse, kus emaskäod annavad meile väärtuslikku informatsiooni sigimisvõimaluste kohta looduses. Emaskäod on looduslikud imed, kes on võimelised vahetama sigimisvõimaluse vastu olulist informatsiooni, näidates meile looduse salapäraseid ja keerulisi seadusi. Nende unikaalne võime teeb neist olulised olendid meie ökosüsteemis ning pakub meile hindamatut teadmist looduse imelistest protsessidest. Avastage koos meiega Eesti looduse võlusid ja rikkusi, mis on täis üllatusi ja imesid!

Hiljutised uuringud vihjavad, et emaskägudel aitab partneri väärtuslikkust hinnata see, kas isaslinnul on piisavalt infot piirkonnas leiduvate sulasliigi pesade kohta, räägib linnuökoloog Marko Mägi aasta linnu teadusuudistes.

Charles Darwini sugulise valiku teooria ilmus 1859. aastal. Järgnenud kümnenditel on aidanud see selgitada mitme meile kummalisena näiva loomade käitumisviiside tagamaid. Põhiprintsiibi kohaselt on käitumisel või silmatorkavatel tunnustel hind, mida isend peab selle evimise eest maksma.

Kägude ja mitmete teiste loomade pesaparasitism on aga sigimisviis, mille puhul on sugulise valiku teooria paikapidavust keeruline uurida. Käol pole oma pesa, millega ta seotud oleks, ja vanemlikku hoolt kui sellist pole kägudel samuti. Seega on keeruline mõõta, kas ja millist hinda võõrasse pessa munev kägu maksab või kui kulukas selline sigimisviis on. Sellise sigimise tulusus on viimase 10 miljoni aasta jooksul siiski selgeks saanud, sest just umbes nii kaua on käod võõrasse pessa mune poetanud.

Paljude linnuliikide isaslindude käitumine või sulestikuvärv viitab tema võimele poegade eest hoolitseda. Emasel käol ei ole aga mõistlik hinnata isaslindu selle järgi, kui hästi isane poegade eest hoolitseda suudab, sest isane ei panusta poegade kasvatamisse. Kuid võib-olla on siiski isaslinnul pakkuda midagi sellist, mis on emasele kasulik ja mille põhjal emane otsuse tema kasuks langetab?

Loe rohkem:  Väliseesti teadlane seadis loo suurtest isasloomadest kahtluse alla | Loodus

Loomad kasutavad partneri tähelepanu võitmiseks erinevaid kosjakinke: võimalikule partnerile tuuakse midagi, mis peaks veenma vastaspoolt paari heitma, sest kink on märk isase kvaliteedist ja valmidusest järglaste kasvatamisse panustada. Nii toovad näiteks paljud linnud oma tulevasele kaasale toidupalu, randtiirud nt kala. Sageli ongi sellised pulmakingid asised.

Üha enam on aga hakatud tähelepanu pöörama ka mittemateriaalsetele kosjakinkidele, milleks võib olla ka teave. 2022. aasta kevadel uurisid Itaalias Po jõe märgaladel teadlased, kas isaskäol võiks olla teavet, millega emasele muljet avaldada, et see meelsamini just temaga paarituks. Väärt teave võiks olla võimalike sulasliikide pesade asukohad, mida ta saaks kasutada kosjakaubana. Kui isane teab pesa asukohta, on emaslinnul suurem motivatsioon just temaga paaruda.

Teave on oluline, sest käo sigimisedu sõltub suuresti sellest, kui kiiresti ja kui palju suudab emane leida sulasliigi pesi. Pesade otsimist on seni peetud emaslinnu mureks. Üha rohkem on aga täheldatud, et mõlemad sugupooled pööravad tähelepanu sulasliikide hoiatushäälitsustele. See viitab, et sugupooled võivad teha pesade otsimisel koostööd. Levib ka linnalegend, mille kohaselt viib isaskägu sulasliigi tähelepanu mujale, et emane saaks segamatult pessa muneda. Seni ei ole sellele teooriale siiski kinnitust leitud.

Teabeteooriale kinnituse saamiseks panid teadlased isaskägude istumiskohtadesse, kus nad ümbrust jälgivad ja kukuvad, kaamerad. Nii said nad teada, kuidas isased istekohas käituvad, kas see seostub konkurentide olemasolu ja piirkonna kahe kõige sagedasema sulasliigi pesade rohkusega. Selleks otsisid teadlased roostikust üles tiigi- ja rästas-roolindude pesad. Uuringu tulemused avaldati sel aastal ajakirjas Animal Behaviour.

Käitumisandmetest selgus, et istekohal kõigutab isane kägu saba üles-alla siis, kui läheduses on teised linnud, kes kasutavad sama istekohta. Liikumatult istuvad nad aga siis, kui teisi linde läheduses ei ole. Võrreldes sulasliikide rohketes ja -vaestes piirkondades istuvaid ning kukkuvaid isaseid kägusid, ilmnes käitumises erinevus. Piirkonnas, kus oli rohkem sulasliikide pesi, istusid isased oluliselt sagedamini tiivad rippus ja saba püsti, kui piirkonnas, kus sulasliikide pesi oli vähem.

Loe rohkem:  Doktoritöö: mullast saab haruldased muldmetallid kätte segaviljelusega | Loodus

Teabeteooria kohaselt vastab seega käitumine teabele ehk annab emasele signaali piirkonna kvaliteedist. Kas ja kuidas emased sellist teavet kasutatavad, vajab kontrollimist edasiste uuringutega. Näiteks on vaja teha kindlaks, kas käitumine seostub ka tegeliku paarumissagedusega ja kas sellest suureneb ka isaslinnu sigimisedu.

Tuleb meeles pidada, et teame lindude ja ka teiste loomade mittemateriaalsetest kosjakinkidest vähe, sest neid on äärmiselt keeruline uurida. Teadlased ei oska tõlgendada teavet, mida loomad kasutada võivad. Vihjeid teabe kui olulise ressursi kasutamisest on täheldatud ka meenäituritel, kes on sarnaselt käoga samuti pesaparasiidid. Meenäituri isased hoiavad territooriume, kus on mesilaste pesad, millest emased tulu saavad, sest söövad mesilasvaha.

Kokkuvõttes võib öelda, et emaskäod on huvitavad olendid, kes on võimelised vahetama sigimisvõimaluse väärtusliku info vastu. See võimaldab neil edukamalt paljuneda ning tagab nende ellujäämise. Emaskäod näitavad, kuidas loodus on loonud keerulised ja nutikad lahendused, et tagada liikide säilimine ja areng. Nende evolutsiooniline strateegia on hämmastav ning annab meile parema arusaama looduse mitmekesisusest ja kohast meie ühises ökosüsteemis. Seega on oluline jätkata nende loomade uurimist ja kaitsmist, et tagada nende püsimine meie maailmas.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga