Eestis elav Mehhiko kirjanik: Setomaal ja Mehhikol on palju ühist | Kirjandus

2251437h7b7bt24

Tere tulemast Eestisse! Mehhiko kirjanik, kes praegu elab Eestis, avab meile uue maailma Setomaa ja Mehhiko kultuuride vahel. Tema sõnad panevad meid mõtlema sarnasustele ja erinevustele, tuues välja huvitavaid seoseid kahe riigi vahel. Selle kirjaniku lood ja kogemused pakuvad unikaalset perspektiivi, avades meie silmad erinevatele kultuuridele ja nende väärtustele. Tema kirjandus toob kokku kauged maailmad ning avab uusi võimalusi mõista ja austada teiste kultuuride rikkust. Lähme avastama koos selle huvitava kirjanikuga Setomaad ja Mehhikot!

“OP-i” saatele andis intervjuu Stephanie Rendón de la Torre – Eestis elav Mehhiko kirjanik, tõlkija, toimetaja, füüsik ja andmeteadlane, kes on tänaseks avaldanud kolm raamatut, ühe Mehhikos ja kaks Eestis. Oma kahe kodumaa vahel leiab kirjanik nii mõndagi ühist.

Eestisse tuli Rendón kümme aastat tagasi eesmärgiga õppida TalTechis füüsikat. Kirjutamiseni jõudis ta aga tänu Setomaale hangitud majale. “Võib öelda, et Setomaa on minu muusa hetkel,” sõnas ta. 2022. aastal ilmunud raamat “Mehhikost Setomaale” ongi lugu Rendóni teekonnast, kultuurišokist, aga ka armastusest, mille ta Eestist leidis. 

“Ma tunnen, et Eestis ma leidsin oma tõelise kodu ja oma hääle kirjanikuna ja ma olen väga tänulik Eestile selle eest,” ütles mehhiklanna, kellel hinnangul on Setomaa ja Mehhiko vahel palju sarnasusi. “Mehhikos on samuti ühiskond väga kokkuhoidev nagu Setomaalgi. Ja isegi pidulikud kleidid, mõned disainid on samasugused nagu Mehhikos.”

Eelmisel aastal avaldas Rendón teose “Tulgu öö”, mis koosneb neljateistkümnest eri formaadis lühijutust. Lood kutsuvad piiluma sisse fiktsiooni, müsteeriumi, fantaasiasse, romantikasse ja isegi maagilisse realismi. 

Mõlemad teosed on välja antud eesti keeles, aga mitte eesti keeles kirjutatud. “Hetkel ma veel eesti keeles ei kirjuta, aga räägime uuesti viie või kümne aasta pärast – eesti keeles kirjutada on mu isiklik eesmärk,” ütles kirjanik, kellel on käsil juba kaks uut teost ning kes peab ennast nii eestlaseks kui mehhiklannaks. 

Loe rohkem:  Tallinna Keskraamatukogu võtab kasutusele iseteenindusautomaadid | Kirjandus

“Mehhiko ja Eesti identiteet mõlemad elavad minu sees. Ma ei tea, kuidas see on võimalik – ma armastan Eestit nii palju, aga muidugi jään ma alatiseks ka mehhiklannaks,” kinnitas Rendón. 

Kokkuvõttes võib öelda, et Eestis elav Mehhiko kirjanik on avastanud palju ühiseid jooni Setomaal ja Mehhikol. Ta on leidnud sarnasusi nende kahe kultuuri vahel ning on suutnud neid siduda oma kirjanduslike teostega. Ta on toonud esile nende piirkondade eripärasid ja rikkust ning jaganud seda ka Eesti publikuga. Selle kaudu on ta aidanud kaasa erinevate kultuuride paremale mõistmisele ja omavahelisele lähendamisele. Eestis elava Mehhiko kirjaniku teosed on toonud uut ja huvitavat perspektiivi nii Setomaa kui ka Mehhiko kohta ning rikastanud Eesti kirjandusmaastikku.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga